"Ameerika fenomen"

LOENGU KONSPEKT

Heie Treier


I LOENGU KONSPEKT Sissejuhatus

II LOENGU KONSPEKT Pragmatistlik esteetika

III LOENGU KONSPEKT Pilvelõhkujad

IV LOENGU KONSPEKT Armory show & modernismi tulek Ameerika kunsti

V LOENGU KONSPEKT Sargent, Hopper, Wyeth'id

VI LOENGU KONSPEKT Abstraktsionism ja Clement Greenberg

VII LOENGU KONSPEKT kontrakultuur pärast II Ms.

VIII LOENGU KONSPEKT 1980-ndad

X LOENGU KONSPEKT kaasaeg (kirjandus, film, elutunnetus)


 

"Ameerika fenomen".

I LOENGU KONSPEKT: Sissejuhatus

Heie Treier
USA = kapitalismi pealinn, maj. juhtiv riik maailmas, dollar globaalselt kõige kindlam raha, määrab maj. suhted. Massikult. globaalse levikuga.
Tartu Ülik. juures American studies uurimisgrupp.
Kauksi Ülle: Am. kult. sama vana kui eesti kult., algus 19. saj. (st. professionaalne kult.).
· vana indiaani kultuur --- tõrjutud (Am. ajaloo must südametunnistus)
 
Joseph BEUYS: "Koiott. Mulle meeldib Ameerika ja mina meeldin Ameerikale".
René Blocki galeriis NY-s 1974.
J.Beuys saabus Düsseldorfist JFK lennujaama --- kiirabi auto viis üleni vildi sisse mähitud kunstniku lennujaamast otse galeriisse, kuhu ta jäeti kahekesi Texase koiotiga. JB rääkis loomaga, helistas trianglit, mängis makilindilt helisid. Maha laotatud 50 "Wall Street Journal"-i (Am. maj. võimsuse kroonika), millele koiott urineeris. Iga päevaga loom rahunes, kohanes kunstnikuga. Performance'i. lõpuks näis loom kurb, et ta lahutati kunstnikust.
 
Koiott = ameerika indiaanlaste püha loom enne valgete tulekut. Harmoonia looduse ja inimese vahel, mis on tänapäeval kadunud materialismi ja tehnoloogia ummikusse.
Kaasaja inimene = haavatud, haige olend (s.o. de facto Ameerika + "läänelik" seisund). Seetõttu algas performance kiirabi autoga. Ameerika ja lääne maailm loob antagonismi looduse ja tehnoloogia vahel, looduse ja kultuuri vahel, kunsti ja teaduse vahel. Raha-jumal ("Wall Street Journal"). J.Beuysi performance = materialiseerunud soov, et haav paraneks, kaasaegse inimese ravi.
 
Beuys pidas Am-s loenguid 1970-ndail, kuid mõju Am. kunstile pärast 1979. a., kui NY MoMA-s tema näitus. Siis Saksa-Am. suhted soojenesid, näit. asutati ajakiri "Parkett" (saksa-ingl. k., toimetus asub NY-s ja Saksamaal). Andy Warhol teinud Beuysi portree.
 
Literatuuris --- Franz KAFKA "Ameerika", lõpetamata jäänud lugu (ilmunud 1927), kirjutatud ilma Ameerika-kogemuseta, Am-s käimata;
Jean BAUDRILLARD "Ameerika" (esmatrükk pr. keeles 1986; ingl. k. 1988 jj.) ---Ameerika kui kõrb, millel pole tulevikku. Kõrbe metafoor pärineb Borgeselt. Ülikriitiline. Kirjut. 1980-ndate kõrg-materialismi kajastusena (Reagani aeg). Baudrillardi järgi Ameerika = mitte reaalsus, vaid hüperreaalsus; simulacrum; utoopia; banaalsus; "radical absence of culture"; kultuur = show bisnis; "this country is without hope"...
Baudrillardi kriitika kriitika --- mitmed ameerika autorid ja tema vastu kirjutanud.
Robert Hughes: .................................... Tõlkija Joachim Neugroschel (1987): Baudrillard vastandab prantsuse sensibiilsust ja Am. tegelikkust. Näeb Ameerikat fassaadina. Keskendub imidzhile, ei lähe sügavamale. Tema esseed on lõputud aforismide seeriad à la "California on teatud liiki vaimne AIDS"; kliöeed.
1911 suvel Eduard VILDE pool aastat NY-s, avald. "Päevalehes" reisikirjad "Üle suure vee" ja "Minu vangipõlv Ellis Islandil" + "Minu esimene business", "Jack Brown". Vilde hüüatas siit lahkudes: "Ma ei tahtnud tooruse sisse ära uppuda!" Väga kriitiline.
 
Susan SONTAG --- praegu tema uusim romaan "In America": vastuolu reaalse Ameerika ja kujutluste Ameerika vahel.
*
NSVL. Külm sõda: maailma valits. 2 superriiki, NSVL ja USA. Võistlus, samas NSVL võttis malli oma assimilatsiooni poliitikas. 1920-ndatel (pärast I MS) Am-s ametlik poliitika amerikaniseerimine. St. assimilieerimine --- hariduse, eksamite kaudu. Keele õppimine. Metafoor: "RAHVASTE SULATUSPOTT". Siit idee aretada NÕUKOGUDE INIMENE (propaganda eriti 1970s), aretada uus inimtõug. Modernistlik paradigma! Internatsionalism.
Võistlus kajastus arhitektuuris: nõukogude pilvelõhkujad Moskvas jm. Stalini kingitus Varssavile --- Kultuuripalee. Kes ehitab võimsama, kes on optimistlikum.
 
Eestis eriti alates 1950-ndatest posit. suhtumine: Am. mõjud (1957 Moskvas noorsoo festival), Coca-cola, popkunst. Am. müüt tugevaks: eesti popkunst. Am kui alternatiiv venele. Vabadus!
 
NB! Läti, Leedu kunstis seda siis polnud (aga: Läti kunstn. Vija Celmins USA-s läbi löönud; leedulane Maciunas, ..............);
Põhjamaades (Soome, eriti Rootsi) tugev amerikaniseerumine. Seotud teat. alaväärsus kompleksiga. Rootsi:
1) kuningriik! Valitseja-riik.
2) ametl. riikl. programm - kõik rootslased osaku ingl. keelt;
3) Stockholmi südalinnas lammutati vanalinn -» asemele neli pilvelõhkujat. Progress! (Vägivald linna kallal, lammut. väärtusl. vanu maju. Praegu kahetsevad.)
4) Claes Oldenburg rootslane => popkunsti näitus ja Rootsi kui edumeelseim riik 1960-ndate Põhjamaades. (meilt: Enno Hallek Rootsi popis kaasa rääkinud). + maj. tõus.
5) Rts. popmuusika eriti edukas Am turul: ABBA, Army of Lovers, ...
6) noored kunstnikud pürgivad Am-sse õppima, kui biograafias on NY oled tehtud. Nagu reness. ajal Itaalia, 20. saj. algul Pariis jne.
Soome amerikaniseerumine. Kannab vilju võib-olla praegu. Kultuuris: Eliel Saarinen ja Eero Saarinen arhitektuuris (!!!), Tom of Finland, Muu ry (meedia!), Esa Saarinen
Saksamaa suhe: armastus-viha (1945 ameeriklased kui inglid; 1960-ndatel Vietnami sõja tõttu kui kuradid). 1980-ndatel kahepoolsed(!) kultuurikontaktid, asut rida ajakirju: Parkett, Ricochet jt.; eriti pärast 1979, kui suur ja tähtis Beuysi näitus NY MoMA-s.
*
Kaasaja AM. kunstist raske rääkida. Kes üldse on Am kunstnik? Paljud emigreerunud nt. Komar & Melamid; Kabakov; Hans Haacke, Nam June Paik; annavad intellektuaalse mõõtme Am kunstile. Samas "rahvaste sulatuspotist" kaasajal enam ei räägita. Vaid --- Ameerika kui MOSAIIK. Eri rahvaste, seltskondade sõbralik kooseskisteerimine. Igaüks annab oma panuse. Nii ka kunstis, märgatakse värvilisi kunstnikke. Postmodernistlik paradigma. Kunstiajalugusid kirjut. ümber.
Üldiselt --- Am-s kunstnik v. kunstikriitik olla pole prestiizhikas (kena küll, aga kuidas sa raha teenid, mis äri sul on?). Vt. Kim Levini intervjuu (Pühapäevaleht 22. okt. 1994). Sellega saavad rikkaks vaid tippu jõudnud (Jeff Koons). Ja arhitektid, arhitektuuri kriitikud (Jencks). Näide: Joseph Kosuthi juhtum (koostöö 1994 ungarlastega; poolakatega). Isegi Ilja Kabakov NY-s elades muutunud (paljud Ida-Euroopas solvunud).
Am-s tasub õppida psühholoogiat; majandust; äri; meediat. Kujut. kunsti koolid ??? on palju kritiseeritud. Aga kogemusena vajalik, muuseumidesse ostetud palju tippkunsti. Samas USA tippkunstiteadl. reisivad palju, eri kultuuride kogemus erakordselt suur, üldistus võime.
Am. prof. kult. tekkis 19. saj. samal ajal kui KINO => siin Euroopaga võrdsel stardipositsioonil. Vaieldamatult on just kino, film ameerikalik nähtus. Meedia, TV.
Am. kunst välja kasvanud Eur. kunstist + lisandused värvilistelt. Fenomen: transtsendeerib rahvuslikud eripärad, nüansid; võime rääkida globaalselt. Sama --- praegu Am-s elavad hiina, jaapani, india jt. kirjanikud-kunstnikud. Nende kodumaal elavad sugulased süüdistavad: nad käsitlevad kult. pealiskaudselt, valesti, lihtsustatult (Krista Kaera loeng). Sama ju: "Helisev muusika" --- kohalikud austerlased protesteerisid filmi vastu; või jõulufilm "Küünlad pimeduses" Eesti kohta --- ka protesteeriti. Siis Taska selgitas...
Kas peab hakkama kunstis rääkima esperantot, unustades rahvuskeele, selleks et läbi lüüa?
Teat. LIHTSUSTAMINE suhtumises teistesse kultuuridesse on omane küll. Aga tänu sellele "tõlgitakse" saadud mõjud kultuure transtsendeerivaks.
Ameerika fenomen (see, mis läbi ajastute ei ole muutunud, mida meedia süvendab ja mis jõuab kanalite kaudu ookeani taha Euroopasse):
kiirus! --- (vt. Kafka); TOEFL test aja peale, arvutimängud, kihutamine kiirteedel, fast food, instant coffee, MTV, meedia, kaalujälgijad kohe peenikeseks. (Tamara: kui ta loeb Prahas elades Ameerika tekste, vererõhk tõuseb!). Areng selles suunas, et üha kiiremini kätte saada kõik. SPEED (tuntud narkots; selle nimeline film). Äri põhimõte: see, kes enne teisi jõuab, saab kasumid. Kunstis: kiiresti haaratav kujund, mõte. (Meil teadlikult sellega tegelnud Marko Mäetamm.).
Nt. Helena Demakova on kritiseerinud: Soome in. aeglane, see pealesunnitud kiirus mõjub talle täiesti ruineerivalt. St. erinevate kultuuride konkurentsi võime erinev.
dollar --- raha-jumal; Am. kui ÄRI ühiskond; globaalselt kindlaim ja nõutuim valuuta; samuti tänapäeva materialismi sümbol. (Jälle teistmoodi materialism, kui Nõuk. ajal monopoolne materialistlik-ateistlik filosoofia, aga sama ruineeriv.)
püstol --- tulenevalt ajaloost (igal mehel oma püss, et kaitsta, omakohtu õigus juriidiliselt).
kotkas --- Am. vapp (Am. pol., maj. võimsuse sümbol).
auto --- individualismi sümbol. Am. on autoühiskond. Suured autod prestiizhikad.
Kihutamine kiirteedel, vabadus. Kunstis autot palju kujutatud.
edu (success), ühisk. orienteeritud edule --- (võib viia lõpuks täielikku stressi. Nt. miks ameerika intellektuaalsed noored põgenevad praegu Ida-Euroopasse, eriti massiliselt Prahasse. Pole ühisk. sundi. Samas, neile psühhol. harjumatu nt. siinne disain --- kitsus, ukseavad kitsad, bussis kitsas istuda. Harjunud laiutama, suured autod, palju ruumi.)
optimism --- avaldub kõige paremini muusikas, muusikalides, kangelasfilmides happy end.
initsiaalide kasutamine näitab isiku tähtsust --- JFK (Kennedy) lennujaam; "Dallase" seebiooperis JR; rockooperis "Jeesus Kristus superstaar" laul "Hei JC, JC". Kunstnik LA II (LA; NY).
Tugev hierarhiline kastisüsteem, orienteeritus tippudele. Läbi lüüa erakordselt raske (Rein Rannapi intervjuud). Samas --- suurem demokraatia kui nt. Euroopas. Kõik need fondid, mis tassivad inimesi Ameerikasse. Valik demokraatlikel printsiipidel. Puht inimlikult on Am-s võimalik tunda end sageli paremini kui Euroopas vm.
Am. vastuolu: samas väga religioosne, alahoidlik maa. Suur riik, kus erinevused suured. California pole sama, mis idarannik. NYC kohta öldakse --- pole üldse Ameerika. Paljud ameeriklased vihkavad NY-i.
AJALUGU
Ingl., hisp., iiri, prants. kolonisatsioon. I alaline ingl. koloonia Jamestown 1607 Virginias. Erinevus: Põhja, Kesk ja Lõuna Am. kolooniad. GB, Hisp., Pr. suhtusid asumaadesse kui tooraine allikatesse, püüti takistada Am-s kaubanduse, tööst. arengut. (=>lapitakid kui rahvuslik kunst, sest kangast oli vähe, tuli max ära kasutada). Konflikt.
Iseseisvussõda 1775-1783 Põ-Am-s. 1776 Iseseisvus deklaratsioon. Suure Prantsuse Rev. üks juhte La Fayette oligi läinud 19-aastasena Põhja-Am-sse, tõusnud kindraliks, sai George Washintoni isikl. sõbraks, Voltaire nimetas teda Uue Maailma kangelaseks, kes toob ka Vanale Maailmale vabaduse. Washington kutsus noore feldmarssali Am-sse --- 1784 NY-i.
--- kaotati valgete orjus, Am. iseseisvaks vabariigiks. Innustus Pr. rev-le! (---> sealt vene rev-le). 1789 põhiseadus, esimeseks presidendiks George Washington.
Territ. järjest laienes lääne poole (Texas, Calif., 1867 ostis Venemaalt Alaska). Indiaanl. tõrjumine ja hävitamine saavut. kulminats. 19. saj.
Kodusõda 1861-1865 Põ ja Lõ vahel. Ajendiks sai Lincolni valimine presidendiks --- ta oli orjuse vastu. Lõ alustas, oli paremini ette valm, esialgu edu. Ent siis pööre, Põ võit. Esim. korda kasut. sõjas telegraafi, raudteetransporti, soomuslaevu.
20. saj. häbi: Vietnami sõda 1965-73
80-ndatel Reagani välispol. propaganda: inimõigused, tähesõjad (NL paanikasse).
Tänapäevani on 41 presidenti olnud. 50 osariiki, igas omad seadused. ARHITEKT peab saama loa töötamiseks - väga ranged eksamid. Samuti arstid jt.
 
Algusesse 


 
"Ameerika fenomen"

II LOENGU KONSPEKT: Pragmatistlik esteetika
Heie Treier

 
Ameerika filosoofia kodumaa --- Saksamaa; Hegel kuulutas: tuleviku WELTGEIST läheb Ameerikasse.
Am. peaprobleem: Kuidas kohaldada Eur. algupära Ameerika kultuurilistele tingimustele?
Dilemma 19. saj.: mida süstemaatilisem filos., seda vähem ameerikalik.
 
Am. kultuur koosn. justkui kahest osast (the problem of a two part culture):
a) koloniseeritud elanikkond metsikus läänes, kelle ainus mure oli --- ellujäämine. Ajaloo käigus toimus tohutu maj. kasv, ekspansioon;
b) Euroopast imporditi intellektuaalne, moraalne, relig. kultuur. See eemaldus üha enam Am. praktilisest, sotsiaalsest elust.
Direktiivse moraali puudumise tõttu kerkis esile kollektiivse võistluse eetika individuaalse edu saavutamiseks. Eesmärk: "Making good". Äri eetika = edu eetika et saavutada rikkust. Selles eetikas pole kohta täiesti kasututel headel fenomenidel (metafüüsika, muusika, luule). Kõige väärtuse määrab turu hind.
 
Siit kasvas välja pragmatism.
 
Pragmatism < kr. pragmatikos (praktilisi tulemusi silmas pidav)
Pragmatistlik filosoofia tekkis 19. saj. lõpul protestiks tolal valitsenud monistliku idealismi vastu (Hegel, Kant). Tekkis kui anti-intellektualistlik teooria. Kuni 1940-ndateni USA-s juhtiv! (Pärast II MS analüütiline filosoofia, neoposit. --- Wittgensteinil jt. põhinev).
Pragmatistlikud filosoofid:
Charles Peirce (1840-1914) USA-s --- 1870s esitas põhiideed
William James (1842-1910) USA-s --- 1890s sai mõjukaks
John Dewey (1859-1952) USA-s
Nelson Goodman (s. 1906) --- lähendas loogikas ja teadusmetodoloogias pragmatismi analüütilisele fil-le. Ps. Ants Juske teda viidanud (eriti: "Kunsti piiride" näitus).
Richard Rorty --- hermeneutilise suunitlusega , maailmavaateliselt neutraalse isiku- ja ühiskonna käsitluse loomine
 
Mõistete, väidete, teooriate tähendus on samane neil rajaneva tegevuse tulemustega. Tähtsad mõisted pragmatismis: eesmärk, kasulikkus, tõestatavus.
TÕE KRITEERIUM --- TEGEVUSE EDUKUS (efficiency), KASULIKKKUS. Absoluutne tõde on loogikute väljamõeldis, sellel pole mingit praktilist tähtsust. Kui me midagi usume --- proovime tegutsemisega järgi --- kogemus. Me teeme ise endale tõe, teeme ise reaalsuse.
Tõde teaduses => maksev seni, kuni avastatud seadused sobivad meile teada oleva andmestikuga. (Näit. Newtoni mehh füüsika versus Einsteini relativistl teooria.)
MÕTLEMINE vajalik in. sisemaailma jaoks, et edukalt tegutseda, analüüsida saadud kogemust. Mõtlemine ei ole abstraktne protsess, mida juhib intellekt, sõltumatult in. teistest võimetest, vaid mõtlemist mõjutavad isiklikud ja emotsionaalsed tegurid. Filos. ühendam. psühholoogiaga, sotsioloogiaga.
(samal ajal: tekkis psühhoanalüüs!!!)
 
PRAGM. METAFÜÜSIKA --- tahe! Reaalsuse voolust lõikame välja need seigad, mis meid huvitavad.
=> relativism filos-s: pole absoluutset tõde
=> relativism eetikas: pole absoluutset head ja õiget
=> relativism esteetikas: pole absoluutset ilu
Hume'i skeptitsism versus Kanti "viimistletud hoone"
 
JOHN DEWEY (1859-1952)
alustas hegeliaanina, ent mõtlemine tegi läbi pöördel. muutused. Hegel jäi Dewey'le ometi elu lõpuni mõjutajaks. Eriti Hegeli idee: indiviid ei ole isoleeritud ajaloost, kultuurist, keskkonnast, millest ta pärineb. Siit Dewey huvi sotsiaalpsühholoogia jms. vastu.
 
1894 asus Dewey Chicago ülikooli filos. professoriks!!! --- 1904 lahkus Chicagost.
1903 William James. CHICAGO KOOLKOND, liider Dewey, ka pärast lahkumist. Arendasid suunda, mida me praegu nimetame interdistsiplinaarseks lähenemiseks --- seosed edumeelsete avastustega bioloogias, psühholoogias, sotsioloogias.
 
Ameerika 19. saj. fil.-st öeldakse olevat puudunud traagiline dimensioon. See käib põhiliselt Dewey (jt.) kirjutiste pihta, mis öeldakse olevat niivõrd täis optimismi, usku inimese võimetesse, võimesse õppida, tulevikku. Kui minna aga pealispinnalt sügavamale, teada nende filosoofide elulugusid => näeme muud, tegemist pole naiividega. Dewey 2 poega surid jne., raske elu. Teatud kompensatsioon traagilistele elukäikudele.
 
Põhitermin: KOGEMUS. St. läbielatud kogemus. St. MIDA inimesed teevad ja KUIDAS neile reageeritakse. St. in. kompab ja teda ennast kombatakse.
 
Dewey: "Kogemus on niihästi loodusest tulenev kui ka looduse sees. Ei kogeta mitte kogemust, vaid loodust --- kive, taimi, loomi, haigusi, tervist, temperatuuri, elektrit, jne. Omavahel teatud suhetes olevad asjad on kogemus; neid endid kogetakse. Olles ühendatud teatud viisil teise loodusliku objektiga --- inimkehaga --- ka neid kogetakse kui asju. Kogemus viib tagasi loodusesse, sellel on sügavus. Sellel on ka laius, mis on ebamääraselt elastilise ulatusega. See ulatus määrab ära järelduse."
 
Dewey oli realist --- st. maailm eksisteerib sõltumatult meie mõttest tema kohta. Kuid maailma tähendus on lahutamatu meie arusaamisest maailmast.
 
On palju viise maailma kogemiseks. Teadmine on üks võimalus kogeda. KEHA. Aga Dewey'l ei mingit mõju Freudilt!
 
"ART AS EXPERIENCE" kirjut. 1934.
Siin pole juttu niivõrd kunstist, kui igapäeva kogemusest. D. ründab kunsti positsiooni Lääne kultuuris, mis lõikab end ära kogemuslikust algest ja kogemuse kvaliteedist. "Tuleb taastada kunstiteoste ja igapäeva sündmuste, tegemiste ja kannatuste kontinuiteet".
Tavapärase kogemuse esteetika. Kunstiteosed on "kõige tavalisema igapäeva kogemuse pühitsused." Kiidab heaks tolleaja kunsti (ready-made, leitud kunst).
 
"Tava arusaamas kunstiteost identifitseeritakse kui maja, raamatut, maali, skulptuuri, mis on inimeksistentsist lahus. Mõnede niisuguste produktide täiuslikkus, neile pika ajaloo käigus omistatav prestiizh, vaieldamatu imetlus loob konventsioonid, mis segavad värsket vaatenurka nendele. Kui kunstiteos omandab klassika staatuse, ta muutub mõneti isoleerituks inimolemisest, milles ta loodi."
 
Nii ehit. nende ümber müür. Kunsti ümber luuakse mingi eraldatuse aura, kaob seos teiste inimpüüdlustega. See kehtib eriti kunstist kirjutajate kohta --- nende peam. ülesanne on restaureerida seos kunstiteose kui kogemuse rafineeritud vormi ja tolleaja inimeste igapäeva elu, kannatuste jne. vahel. Mäetipud ei hõlju õhus ilma toetuspinnata, nad isegi ei lasu maapinnal. Nad ise on maapind. Et mõista kunstiteoste tähendust peame pöörduma esmalt kõige tavalisemate igapäeva jõudude ja tingimuste poole, mida taval. ei peeta esteetilisteks.
 
Tnp. kunstid, millel suurim mõju keskm. in.-le --- film, jazz, koomiks, ajalehe tutvumis-kuulutused, surmakuulutusd, kriminaalkroonika. Tavakogemuse lahutatus teoreetikute, kriitikute poolt kiidetud kunstist. Kultiveeritud kunstiteosed tunduvad kehvaverelised, masside nälg odava ja vulgaarse järele. Miks? "Spirituaalne", "ideaalne" <--- ---> "mateeria"
 
Dewey pole nõus kontseptiga, et "kunst kunsti pärast" (Oscar Wilde).
Ajaloos on igal kunstiliigil olnud oma mõte ja funktsioon: maal, skulpt. seotud arhitekt-ga; muusika ja laul seotud kiriku rituaalidega, tseremooniatega.
 
ANTIIK KREEKA. Kunst tihedalt seotud igapäeva eluga. St. kunst kajastas emots. ja ideid ühisk. elus. => Platon tajus kunsti ohtlikkust. "Riigis" tsensuuri idee.
 
MUUSEUMID Euroopas = natsionalismi ja imperialismi monumendid, sel ajal tekkinud. Louvre on Napoleoni võidukuse monument. Kunsti seos natsionalismi, militarismiga. Kapitalismi ajal muuseum = kunsti asukoht, kunst eraldatud elust. Kollektsionäär kapitalist.
 
Kaasaja in. mobiilsus, reisimine, maj. süsteem on nõrgendanud kunsti seost genius loci-ga. Kunstiteosel uus staatus --- kauni kunsti esindaja ning ei midagi enamat. Kunsti toodet. turu ja müügi jaoks. Maailmaturu impersonaalsus. Kunstiteosed on lahus kogemusest ja etendavad mingi spets. kultuuri, maitse sertifikaate.
 
Esteetiline individualism. Kunstnikule on teos isoleeritud "eneseväljendus".
 
Metafoor: LILLe võib imetleda niisama ilma teadmisteta mullast, niiskusest, õhust ja seemnetest. Aga kui te tahate lille uurida, peate teadma kuidas ta kasvab, interaktsioon õhu-niiskuse-mulla-valguse vahel. Seda uurida on kunstiteoreetikute ülesanne.
 
Kogemus algab elu elementaarsetest tingimustest. In-l on teatud elulised vajadused. Elu toimub keskkonnas --- mitte lihtsalt seal, vaid interaktsioonis keskkonnaga. Ümbritsevast ähvardavad meid iga sekund ohud. => interjöör, keskkond mõjutab inimest / kunsti kõige intiimsemal viisil. Pinged.
 
KORRASTATUS --- väljendab harmoonilisi suhteid, mis energiatel üksteisega on. Tasakaalustatus.
Korrastatust ei saa imetleda maailmas, mida ähvardab pidevalt segadus. Soov taastada harmoonia. Kunstnikule on ülimalt tähtis see kogemise faas, kuidas saavutada ühtsus. Sisemine harmoonia on saavutatav üksnes siis, kui in. on tasakaalus keskkonnaga.
 
Pragmatistlik ajataju... AEG...
Dewey: "Me elame alati ajal, mil me elame, ja mitte mõnel teisel ajal. Ja ainult mõistes iga oleviku kogemuse täit tähendust oleme valmis tegema sama tulevikus. See on ainus ettevalmistus, mis pikas perspektiivis korda läheb." => ta on orienteeritud vahetule olevikule, ilma adekvaatse tajuta mineviku kurbustest / rõõmudest.
19.s. lõpu sümbolistid --- põgenesid oleviku eest minevikku;
20.s. alguse futuristid --- põgenesid oleviku eest tulevikku.
MINEVIKU KÄSITUS --- minevik ripub kivina kaelas, vallutab olevikku: kahetsused, kasutamata võimalused, teod, mida oleks võinud tegemata jätta jne. Aga võib saada sõbraks ka oma lollustega, võtta neid kui hoiatusi, mis tulevad kasuks olevikule. Mineviku edusamme kasuta oleviku informeerimiseks.
TULEVIKU KÄSITUS --- tulevik kui lubadus. Ümbritseb halona olevikku. Olles liiga murelik, me ei naudi olevikku, vaid mõtleme kogu aeg sellele, mis meil puudub. Kogemuse õnnelikud hetked, mis on teoks tehtud ja sisaldavad endas mineviku mälestusi ja tuleviku etteaimdust, on esteetiline ideaal.
 
Et tabada esteeetilise kogemuse allikat => vaja loomalikku suhtumist elusse. Rebane, koer elavad täielikult olevikus, üleni tegevuses. Igal hetlel kõik meeled teritatud. Iga hetk tajumine ---> tegutsemine ---> tajumine ---> tegutsemine.
"The dog is never pedantic or academic."
 
Kuna kogemus on organismi eneseteostamine tema heitlustes ja saavutustes keset maailma asju, on see juba algolemuselt kunst. Ka rudimentaalses olekus sisaldab ta lubadust kõige fantastilisema tajumuse saamiseks, mis on esteetiline kogemus.
 
High and Low KÕRGE JA MADAL --- traditsiooniliselt peetakse opositsioonis olevaks.
profaanne versus spirituaalne
materiaalne versus ideaalne
keha versus vaim
 
Me saame stiimuleid --- ilma reaalsuse tajuta nende taga. Kogemus on organismi interaktsiooni tulemus, märk ja autasu. Kommunikatsioon keskkonnaga.
 
Sümbol (väljend. abstraktset mõtet, nagu matem.), lipp, krutsifiks (väljend sügavat sotsiaalset väärtust, ajaloolist usku, relig.)
"HAVING EXPERIENCE" 1934
Mõtlemise kogemusel on oma esteetiline kvaliteet. See erineb kogemusest, mida saame esteetikast, kuid üksnes materjali poolest. Kaunite kunstide materjalidel on konkreetsed kvaliteedid, omadused; intellektuaalsel kogemusel on vaid sümbolid, märgid.
=> miks puht-intellektuaalsel kunstil pole iial taolist populaarsust kui muusikal!
St. esteetilist ei saa lahutada intellektuaalsest kogemusest EGA toimimisest (action). Edukad poliitikud = showman'id: Caesar, Napoleon.
 
Esteetika vaenlased pole mitte intellektuaalne v. praktiline valdkond, vaid alistumine igapäevaelu konvensioonidele ja lodevus!
 
Esteetiline kvaliteet = emotsionaalne. Rõõm, kurbus, lootus, viha, hirm, uudishimu. Emotsioonid on komplekssed omadused, mis muudavad in-st. Sündmused ja objektid on seotud emotsioonidega. Suhe on see, mis annab tähenduse asjadele.
 
Kujutlus, et kunstnik ei mõtle sama intensiivselt ja läbitungivalt kui teadlane, on aburd. Maalija mõtleb iga pintslilöögi juures. Aga. Kunstiteoste kvaliteet erineb, tulenedes kunstnike intelligentsi kvaliteedi erinevusest.
 
Teostuse perfektsionismist... see pole mitte kunstiteose omadus, vaid vaataja asi, kuidas ta vaatab. Isoleeritult käsitletuna on perfektsionism mitte inimese, vaid masina omadus. See on tehnika. Ometi on kunstnikke, kes pole esmajoones tehnika-meistrid (Cezanne). Nii nagu on tehniliselt perfektseid kunstnikke, kes esteetiliselt ei ole suured (Sargent).
 
Meisterlikkus kõige lõplikus mõttes tähendab "armastamist" --- tuleb sügavalt hoolida sellest, millega tegeldakse. Virtuoosne skulptor, aga on näha, et ta mehaaniliselt on loonud, pole sooja ega külma.
 
Igas esteetilises tajumuses on kirglikkuse element. Aga kui kirg saab meie üle võimust (äärmine viha, hirm, armukadedus), siis kogemus ei ole esteetiline. Kunstnik on see, kes on eriliselt andekas mitte ainult võime poolest luua, vaid ka ebatavalise tundlikkusega, mis juhib tema tegemisi.
 
Vaataja vastuvõtt pole passiivsus ega energia tagasihoidmine. See on energia väljaandmine, et vastu võtta mõjutusi! Vastuvõtu puhul peab vaataja looma omaenda kogemuse. Ilma tagasisideta, reageeringuta ei võeta objekti vastu kunstiteosena. Kes on liiga laisk, hoolimatu, konventsionaalne, see ei näe ega kuule!
---------------------------------------------
 
Ps. Dewey pragmatistliku esteetika edasiarendaja tänapäeval: RICHARD SHUSTERMAN, n.-ö. räpi professor. Vaata intervjuud temaga: Taide 6 / 1995.
 
Raamatuviide: Richard Shusterman. Pragmatist Aesthetics: Living Beauty, Rethinking Art. Cambridge, MA: Basil Blackwell, 1992. 324 pp.
Retsensioon sellele raamatule: The Journal of Aesthetics and Art Criticism. Vol. 50, No 4, Fall 1992. Lk. 329---331.

Algusesse 

 


"Ameerika fenomen"

III LOENGU KONSPEKT: Pilvelõhkujad

Heie Treier
 
Sissejuh. Hispaania kolooniates (Mehhiko, Lad-Am) võimas barokk arhit., kirikud --- katol.
Seevastu Inglm. koloonias USA-s teine olukord --- SEADUS KEELAS oma tööstuse, kõike tuli Inglm-lt importida; puudus infrastruktuur => ehit. kohal. materjalist, tuli kokku hoida kõike, majad lagun. ruttu; riietest puudus, lapitekindus Am. rahvakunstiks.
 
I. Koloniaalarhit. (lähtekoht) Puithooned. Väga lihtsad, ökonoomsed majad, puit, KORSTNAD väga suured, keset katust. Tüüpiline. KORSTEN = ANKUR, maja otse maapinnal ilma vundamendita, ilma keldrita (maja pole juurdunud). Korstna ümber pere koguneb kokku. AIA PUUDUMINE, ka eramaa nagu ühisk. maa ilma tarata. Pioneeri vaim: korraga kaitstus + avatus, vabadus. Dünaamiline elu.
Alles pärast Iseseisvussõda (1775-1783) --- tööst. areng jm.
Stiil? Neogootika, klassitsism (ka puumajadel).
Juured 19. saj. eklektikas --- stiilide virvarr, kajastub Am. arhit-s.
 
II. Klassika (Kreeka, Rooma). Noore vabariigi vajadustele vastav (esinduslikkus jne.). Nn. romantiline klassitsism.
--- Lincolni memoriaal. Washington 1922. Henry Bacon
 
III. Neogootika. 19. s. keskpaik!!! 1850-ndatel rida hooneid neogooti stiilis, parimad NY-s. Mõjud: JOHN RUSKIN, ingl. kirjanik ka kriitik, mõju arhit-le tohutu 1860-70-ndail. Ta ise ei käinud kordagi USA-s. "The Seven Lamps of Architecture" 1849 & "The Stones of Venice" 1851-53 ilmusid simultaanselt Ingm-l ja Ameerikas. Doodzhide palee Veneetsias max hinnang!
--- Rahvuslik disaini akadeemia NY-s 1863-65: Peter B. Wight. = jäljendab Doodzhide paleed Veneetsias
--- Püha Kolmainsuse kirik NY-s 1873.
 
IV. Neoromaani. Pärast kodusõda (1861-65) jälle uus muutus ---> romaani stiil.
 
V. Neorenessanss. Veneetsia palazzod, viimane mood. Siit ka Sullivanile mõjud.
 
=> arhitektid pidid lõpuks selja pöörama min. imiteerimisele. INSENERID esimesed, kes näitasid teed. Nad ehitasid peam. utilitaarseid ehitisi, struktuurid lihtsad, kergesti paigaldatavad, tugev vormi taju. Esimesena: SILLAD (algus: Inglismaa).
--- Brooklyn Bridge, NY 1869-83.
--- Kristallpalee, London 1851. Sir Joseph Paxton.
--- Eiffeli torn, Pariis 1889.
--- Vabadussammas NY-s 1886
 
--- Maja puukarkass --- Chicago esimene panus!!! 1833 Augustine D. Taylor. Jämedate postide jm asemele kerge karkass, mida on lihtne kokku naelutada.
 
IV. Chicago.
Am. keskosas: suur põllumajandus keskus + liiklus sõlm (raudtee + veetee, st. Suur Järvistu, kanalid) + kaubanduskeskus; Ameerika kodusõda Chicagot ei puudutanud. Maailma kõige kiiremini kasvav linn. Algselt üsna jõhker industr. ilma kultuurita.
 
1871 suur tulekahju (1872 Botsonis). 8. okt. 1871 tuli levis 27 tunni jooksul, hävitas 90 000 maja. Enamus maju puust.
--- Nixon Building säilis 1871, varaseim edumeelne ehitus.
Paanika ja depressioon 1873, 1874. Edasi rajati aastas keskm. 1275 hoonet!
1. ---> palju abi ja raha Ch-sse, 3 aastaga taas üles ehit. Ehitusbuum. Palju arhitekte tuli kohale.
2. ---> hakati mõtlema tuleohtusele (ka mujal). Kindlustus kompaniid pressisid takka. Uued ehit. materjalid (raud!!!, teras, klaas).
3. ---> kuna pinnas pehme (muda, vesi) , vaja uusi lahendusi
 
ARHIT. MÕJUD: Eur. mõtlejatest olulisim VIOLLET-LE-DUC "Discourses on Architecture" avald. Am-s 1881. GOTTFRIED SEMPER Chicagos palju arutatud 1890s. GREENOUGH esindas positivistikke, empiirilisi ideaale arhitektuuris (teaduslikkus!):
· et arhit. on korraga utilitaarne ja esteetiline valdkond
· vorm arh-s peaks kajastama maja funktsiooni
· looduslikku organismi iseloomustab, et tadetailid on kooskõlas üldmassidega, mass kui tervik.
· ilu arhitektuuris = kui funktsioon on täidetud.
 
ARHITEKTID tulid Chicagosse pärast 1871 tulekahju, vähestel oli formaalset arh. haridust, õppisid töö käigus + Pariisi. Vähesed neist sünd. Chicagos. Linnas polnud ühtegi arh. kooli aga siis asutati arh. ajakirju, seltse. Võeti kasutusele mõiste "KOMMERTSLIK STIIL", et eristada oma arh. varasemast. S.o. mida kunagi varem pole tehtud. Teaduse, tehnoloogia, kunsti segu. Utilitaarne-kunstiline arhitektuur.
Ehitati kõike: residentse, raudtee jaamu, vabrikuid, kirikuid, koole, haiglaid, muuseume, teatreid, hotelle, hauakambreid jm.
Ehitati ka NYC-s, New Orleansis, Kansas City's, Minneapolises, San Fransiscos jm.
 
BURNHAM & ROOT
Root ka teoreetik: "Utilitaarne ilu teooria". Lihtsus, väärikus.
--- Reliance Building 1894---95: meeletu mõju USA-s. Muljet avald. akende lahendus: Kardin sein, akende vahel. ribisid pole näha, need nii väikesed. Sein nagu ülevalt alla lastud kardin. Ornamenti vähe.
--- Masonic Temple 1891---92, lammutatud ---> ### Philip Johnson 1986, 40 korrust.
--- The Rookery ("Linnumaja" humoristl nimi), 1885---86. Klaas + raud. Detailid + üld.
--- Monadrock Building 1889---91 vastupidine eelmisele. Raskus.
 
ADLER & SULLIVAN
Louis H. Sullivan (1856---1924) mässaja. Iiri päritolu. Alguses Jenney büroos tööl. 1974 Pariisi Ecole de Beaux Arts. Tema kangelased-iidolid: Wagner ja Michelangelo. Uskus: arhitektuur kasvab orgaaniliselt (nagu taim) välja sotsiaalsetest ja tehnilistest faktoritest --- nii utilitarrsed tingimused kui väärtushinnangud, püüdlused, ideaalid, vaimsed vajadused. Oli idealist mõneti; Adler viis tema ideed praktikasse. Esteetikale suurt thlp. Kontsept ÕNNEST: majade järgi võib öelda, kas seal elavad õnnelikud in-d või mitte.
---Projekt Vendluse Templile 1891
--- Transportation Building --- Maailmanäitus 1893. "Kuldne värav". Maailmanäitusel. Aastaid tuntuim Sullivani teos!
Jaapani mõjud Chicagole!
--- Chicago Stock Exchange Building 1893---94
Ornament!!! Sümboolse tähendusega. Sullivan pööras ornamendile rohkem thlp. kui ehitusele endale. Pinnatekstuur. Segab geomeetrilist ornam. looduslike vormide jäljend., indiaani mõjud: <---> sellised kahe noolega kujundid.
HOME BREAD ORNAMENT.
 
FRANK LLOYD WRIGHT (1867---1959): Sullivani õpilane. Ainsana tunnistas Sullivani. Proj. preeriamaju.
---Price Tower: kavand. 1920-ndail NY jaoks, teostatud 1953---56 Oklahomas. ---> tõuseb esile nagu üksik puu väljaspool metsa.
 
HOLABIRD & ROCHE
Tehnilised innovatsioonid!
--- Dekoratsioon: Cable Building 1898---99. Lammutatud 1960-ndail.
--- Republic Building 1905, 1909
 
1922 Chicago Tribune'i arh. konkurss
Avatud konkurss. Enim uuritud ja kommenteeritud lõik pilvelõhkujate ajaloos.
Ca 100 projekti Euroopast, eriti Hollandist ja Saksamaalt. Projektid seinast seina (vanameelsed - modernistid). See konkurss enam-vähem ammendas pilvelõhkuja tüpoloogia võimalused.
--- Adolf Loos. Dooria sammas.
--- Eliel Saarinen II koht. Sullivan kiitis taevani Saarineni ja halvustas võidutööd. Siit alates ---> Saarineni läbilöök Ameerikas
--- Võidutöö: Howells & Hood. Tribune Tower
--- Griffini võistlustöö
--- Walter Gropiuse võistlustöö. Suur pettumus Gropiusele, et teda ei tunnustatud. Ta ei saanud aru, et Am. tahtis vertikaalsust / gootikat !!! (Gropiusel horisont. liigendus)
 
--- Walter Gropius: Bauhausi hoone Dessaus 1926--- 32
--- Mies van der Rohe. Promontory apartment house. 1948---49. Esimene tema hoone Ch-s.
Mies saabus Chicagosse 1938. Tähtis! Skeletiline arhitektuur.
Sõdade vahel Eur-s teati rohkem NY-st kui Chicagost. Arhitektid reisisid vähe. Mõjud SOOMELE! Alvar Aaltole (käis Am-s, vaimustatud).
Kahe maailmasõja vahel Am-s Chicago koolk. unustatud ja kirutud; mitmed majad lammutati maha, asemele uued; 1932 NY MoMA tegi väikese näituse Chicago arhitektidest + katal. 1935 esim. uurimus Sullivanist.
1932 Am. arhit. näitus NY MoMAS-s --- Philip Johnson ütles sõna INTERNATSIONAALNE STIIL (tema raamatu pealkirjas!), mis pärast II Ms. muutus formaalseks. Selle näitusega MoMA tegi ajalugu, muutus peam. maitse tegijaks.
Tnp. üle maailma tunnustatud koolkond.
Tänapäeva Chicago:
--- Skidmore jt. SEARS TOWER 1974---76 USA kõgeim!!!
Kõrgus on prestiizhi küs. Aga tnp. pole enam ökon. ehit. väga kõrgeid hooneid.
20 korrust maj-lik
50 korrust mitte maj-lik
--- Helmut Jahn. Illinoisi osariigi keskus. 1980---85
--- --- " --- " --- " --- .Madison street, 1987, 34 korrust
--- --- " --- " --- " --- One South Wacker. 1982.
--- K. P. Fox. 1983, 36 korrust.
 
V. AMEERIKA LINN.
Erinev Eur. linnast (Eur. linn kui keskus, turuplats kui keskus).
Am-s keskuse puudumine. NYC-s pole keskust (Times Square, Rockefeller Center).
Keskendatus pigem --- inimestele nagu kuulsused, tipud jne (meedia).
JA ükski tähtis linn pole pealinn. Chicago pole Illinoisi osariigi pealinn; NYC pole ei Ameerika pealinn ega isegi mitte osariigi pealinn.
Am. mentaliteet: elada äärelinnas, nii ka äärelinnad pealinnad. Aga linnad --- bisnis keskused lihtsalt.
Linnaplaneering --- geomeetril., kavandatud. Tänavad laiad autode jaoks (vrdl. keskaja linnade piinu kaasajal).
 
VI. NEW YORK CITY.
Tihedaim suhtlem. Euroopaga.
neogooti dominant NYC-s
--- Woolworth Bulding 1910---13: tugev gooti element! "Kommertsi katedraal". Idee ehitada maailma kõrgeim hoone (oli seda kuni 1930). Marcel Duchamp nimetas hoone ready-made'iks (tellijad valisid näidiste järgi detailid ise).
--- Empire State Building.
--- ÜRO 1969, 1974-76. Roche.
--- Christler Tower 1928---30: W. van Alen. Art deco mõju tulenes Joseph Hoffmanni ja Wiener Werkstätte mõjust, 1920-ndatel Austria art nouveau eriti pop!
--- Rockefeller keskus. Rem Koolhaas: "See on meistriteos ilma geeniuseta". Tootem hoonetekompleks. + hoone tipus aiad!
--- Eero Saarinen. Kennedy lennujaam NY-s 1962.
--- Cesar Pelli. MoMA, 1984. 53 korrust.
--- Maailma kaubanduskeskuse e2 torni. 110 korrust.
--- Cesar Pelli lisandus eelmisele: 3 torni. 1988.
--- AT & T Building, 1984. Ph. Johnson.
--- Trump Tower. Kultushoone 80-ndail. 68 korrust. Fifth Ave. Jeff Koons elab siin.
 
Algusesse 


"Ameerika fenomen"

IV LOENGU KONSPEKT: Armory show & modernismi tulek Ameerika kunsti.

Heie Treier
 
1. Algolukord.
Taust: alates 1900 meeletu emigr. laine --- NY muutus rahvusvahelisemaks. NY Euroopale kõige lähemal ---> siin hakkasid sündmused arenema.
 
Sama skeem, nagu Prantsusmaal --- akademism, ja selle vastu mässajad. Mässajad (= realistid, impressionistid) tegid oma sõltumatu näituse. 1908 NY-s esin. 8 kunstnikku, keda hakati nimetama "8 sõltumatut maalijat" ehk "8". Said kriitika poolt selliseid epiteete: "inetuse apostlid", "revolutsiooniline punt", "tuhatoosi koolkond".
 
2. Alfred Stieglitz (1864---1946) --- isehakanud kunstnik ja fotograaf, diiler (ilma kommertshuvideta), Ameerika modernismi esimene figuur. Oluline mitte teoreetikuna, vaid vahendajana. Vahendas mod. kunsti Euroopast Ameerikasse juba alates 1908 (näitused). Oli Am. kunstnikele kaitsja, patriarh kui nad vajasid tuge. Väga kõrgelt hinnatud!!!
 
--- Stieglitz: Georgia O'Keeffe, 1922. Pidas O'Keeffet puht-ameerikalikuks kunstnikuks.
 
Stieglitz ise oli uut tüüpi isiksus kunstis. II põlvkonna ameeriklane, saksa-juudi päritolu. Tema isal edukas äri, läks tagasi Saksamaale. A.S. sai inseneri hariduse Berliini Polütehnikumis. 1887 preemia Londonist: amatöör fotograafia alal. 1890 tagasi NY-i. Sai tuntuks NY elu fotografeerijana. Impressionistlik realism. 1903 asutas oma ajakirja "Camera Work", mis ilmus 14 aastat. Kaastööd tegid: Bernard Shaw, Maeterlinck, Gertrude Stein, Picabia, jpt.
 
1906 avas koos sõbraga väikese galerii 5. avenüül. Esit. fotosid, kujut. kunsti. Tõi Eur. mod. kunsti (Matisse, Rodin), mis sai vastukajaks NY pressis kivise ükskõiksuse. Peagi sai galerii tuntuks kui "291" (maja nr. järgi). 1910-17 meeletult tähtsad näitused: Picasso, Cèzanne, Rousseau, Picabia, Brancusi jt. + lastejoonistuste näitused, neegri skulpt.
Stieglitzi tegevusest kasvas lõpuks välja NY MoMA! Avati 1929. Mõjut. Solomon R. Guggenheimi kunstikogu.
 
Picabia tuli Ameerikasse 1913, Duchamp 1915, liitusid Stieglitzi ringkonnaga. Kohe Picabia otsust. asutada proto-dada publikatsiooni "291" 1915. a. Ta illustreeris mehh. joonistustega ja provokats. pealkirjadega a la "Alfred Stieglitzi portree ehk noor ameerika tüdruk alasti olekus". Apollinaire'i naljad.
--- FRANCIS PICABIA. Ici, c'est ici Alfred Stieglitz. 1949.
 
Eur dada ei saanud vastukaja USA-s. Ameeriklastel puudus masinate suhtes kriitiline taust, nad olid optimistlikumad ja vaatasid masinaid kui mugavuste loojaid. Eur. dada mäss ühisk. vastu ei sobinud ameeriklastele. Am sentimentaalsemad. Ka eur. esteetil. printsiibid võõraks. Am-l endal puudus visuaalne trad., millele tugineda, mõjud pealiskaudsed. Am. varajasel modernismil puudus intellektuaalsus, mis eur. Ka ei tundnud nad võõrandumist tehnikast ega kibestumist.
 
Ernest Hemingway "Hüvasti, relvad" --- kangelane leiab lohutust kahuri füüsilisest kohal olekust, kahur ja püss nagu vanad sõbrad. Masin kui intiimne ese, millega seostati oma isiklikku saatust. Masin kui subliimne vabadus.
 
Am. modernism --- romantiline ja idealistlik. Ilma meeleheiteta. => dadal polnud Am-s õiget minekut ega edu. Ja futurism (mis Eur-s kanoniseeris masina) Am-s ebasüstemaatilisem, subjektiivsem, vähem programmiline. + pragmatismi vaade: OLEVIK.
 
3. Armory Show
Antagonism realistide ("8" kunstnikud) <---> modernistide vahel.
--- NÄITUSE PLAKAT
Idee teke 1911. Arthur Davies & Walt Kuhn valmist. ette ca aasta aega (reis Pariisi, Kölni, Londonisse jne.).
KOHA VALIK. Et NY-s pole kohta nii suure näituse jaoks... armory (arsenal, relvatehas, ladu), 18 ruumi. Tuli ehitada lisa-seinad, tulekindlad. Kataloogi tiraazh 50 000. Trükiti 57 kunsti postkaarti, mis kõik osteti ära.
NÄITUSE IDEE: kunst peab olema elus, kui elu muutub, siis ka kunst muutub, ja uus kunst võib tunduda imelik alguses, aga lõpuks see omastatakse ja muutub vanaks.
 
--- Näituse vaade.
Näitus avati 17. veebr. 1913 õhtul. 4000 külalist. Sensatsioonil. näitus.
Näitusel ca 1300 tööd: skulpt., maalid, joonist., graaf. Suur Ameerika näitus (3/4 mahust), Eur. osas põhil. prantsuse kunst --- Matisse, Picasso, Brancusi, Duchamp, Kandinsky, Picabia, Leger, Braque, Rouault, Maillol, Lehmbruck, Cezanne, Redon, Van Gogh, Gauguin.
Eesmärk: näidata Eur. kunsti arengut alates romantismist. Et anda tausta, et KUI revolutsiooniline kunst see on, esit. ka Delacroix, Ingres, Corot, Courbet, impr, postimpr.
Puudusid It. futuristid, vähe saksa ekspr.
3 linnas: NYC; Chicago; Boston.
 
Press, vastukajad tegid näituse naljanumbriks. Üleöö esikaane artiklid kunstinäitusest, kuum keskustelu. Nõuti näituse sulgemist (MORAAL!). Rohkem vastu kui poolt hääli.
Isegi eks-president Theodor Roosevelt käis näitusel ja tundis kohustust oma arvamuse öelda pressis. Hea poliitikuna ei soestanud ta ennast radikaalsusega.
 
--- Duchampi "Trepist alla laskuv akt" 1912 oli suurima thlp. all.
Puritaanlikule maailmapildile liig misliig. Kriitika vaenulik: patoloogiline, kunstnikud on poliitiliste anarhistide vennapojad, pommiviskajad, lunaatikud, hullumeelsed, öarlatanid.
 
Chicagos tekitas näitus isegi tänavarahutusi. Osad tööd eemaldati (moraal! Chicagos prostituts. päevaprobleem. Süüdistus: ühel Matisse'i maalitud naisel on neli varvast). Chicago allilm käis näitusel, et vaadata mis anarhism see on siis tunnustatud näitusesaalis.
 
MEELETULT TÄHTIS NÄITUS. Korraga kulminats. ja uue algus, sattunud isoleeritud ühiskonda, millel suured tagajärjed. Tervele Am. kunstn. põlvkonnale uue kunsti tutvustaja.
Mida Armory Show lõpuks näitas... Tulemused...
---> realistl. kunstnike kriis. Nad kujutlesid end kui radikaale, aga taolise kunsti ees tundsid hirmu. Osutusid juba vanamoodsaiks.
---> Am. liberalismi kriis. Am-s on individualism ja vabadus lausa RAHVUSLIK NORM, aga ei suudeta seedida taolist kunsti.
---> populaarsel tasemel in-d ette valmistamata. Puudus keerukas (sophisticated) prantsuse publik. Konfromism --- ei taheta omaks võtta anti-etableerunud ideid. Press aitas kaasa vaenulikkuse tekkele.
---> kunstimaailmas endas raputati tugevasti etableerunud arusaamasid. Selle näitaja: impr., postimpr, jt. HINNAD TÕUSID. Tekkis mod. kunsti buum turul.
---> tekkis rida galeriisid, kus püüti ajada sama rida, mida enne Stieglitz üksi ajas.
---> tekkis moodsa kunsti kollektsionääre Am-s (John Quinn, Albert Barnes, Lilly Bliss), kes tnp. on muuseumide kollektsioonide tuumik 19/20. saj. vahetuse kunsti alal.
---> 1915 Pr. Gertrude Vanderbilt Whitney lõi Noorte Kunstnike Sõbrad ---> Whitney Ateljee Clubi ---> 1931 NYC Whitney Museum of American Art.
---> 1916 organiseeriti Forum Exhibition of Modern American Painters. 17 kunstnikku osales (mõjut. kubismist, Matisse-ist, jt), igaüks kirjutas oma tööle selgituskirja.
 
---> uuesti natsionalistlikud, provints. tendentsid. Vastureaktsioon eurooplaste domineerimise vastu. Et --- Am. modernist ei anna oma panust, kõik on Eur-s tehtud, nemad ainult jäljendavad. Meie enda kunst on veretu ja igav. Agress. rünnakud internatsion. vastu.
 
1917 Sõltumatute Kunstnike Ühing asutati (à la Sõltumatute Salong Pariisis). Printsiip --- ilma zhüriita, ilma hindadeta. Esim. näitus: ülevaade kunstist, Am ja Eur. kunstnikud. 1300 kunstnikku ja 2500 tööd. Palju amatöörlikku.
 
Marcel Duchamp hoidus kõrvale, sest tema arust oli liiga konservatiivne. Zhürii heitis kõrvale tema ready-made'i "Fontään".
--- R. Mutt. Fontään. 1917. Duchampi enda idee: selles töös on Ameerika vaimsus! Näitab, kuidas Ameerika pääseb Pariisi varju alt. Am.= üle maailma tuntud kui tootja! Näitab teed uuele, ameerikalikule moodsale kunstile.
 
--- C. Gilbert: Woolworth Building, NY 1910-13 (Kuni 1930 kõrgeim. "Kommertsi katedraal". Duchamp nimetas ready-made'iks.)
--- John Marin. All-Manhattan vaadatuna Woolworthi tipust. Akvarell 1922.
--- Max Weber (vene päritolu). Tipptund New Yorgis. Õli, l. 1915.
--- Stuart Davis. Lucky Strike. Õli, 1921.
--- Georgia O'Keeffe. Kiirgav hoone. Õli, l. 1927.
--- Grant Wood. Ameerika gootika. Õli, 1930.
--- Paul Strand. Double Akeley, NY 1922.
 
4. Man Ray (1890---1976) e. Emanuel Rudnitsky(?)
Sünd. Philadelphias, Pennsylvanias, 1897 pere kolib NY-i. Seal õpib kunstiakadeemias. 1913 Armory show-l meeletu mõju, eriti Eur. avangardil. Võttis endale nime Man Ray.
1915 esim. korda kohtub Marcel Duchampiga, koostöö. Eksperimendid fotos, filmis.
FOTOGRAAFIA!
1921 koos Duchampiga "NEW YORGI DADA", ainus väljaanne.
PARIIS! Armuke Kiki de Montparnasse ---> seeria aktifotosid. Sürrealistidega koostöö, filmid.
1940 USA-sse, Hollywoodi.
1951 Pariisi.
1974 Andy Warhol teeb Man Ray portree; 1976 suri Pariisis.
 
--- Man Ray: Autoportree kaameraga 1931
--- Man Ray: Duchampi portree 1923
--- Man Ray: Kiki de Montparnasse 1922, foto
--- Man Ray: Lee Miller, 1929, foto
--- Man Ray: Pisarad, ca 1930, foto
--- Man Ray: Pealkirjata 1936, foto
--- Man Ray: KELLA RATTAD 1925 & Kingitus 1921, assamblaazh
--- Man Ray maal: Nööril tantsija saadab end varjuna 1916
 
5. Gerald Murphy
Pärit NY 5. avenüü ärimehe perest, rikas. Ei tahtnud olla ärimees, põgenes.
Sõber nn. kadunud põlvkonna kirjanikega --- Hemingway, Scott Fitzgerald ("Sume on öö" tegelane Dick Diver on G. Murpgy), John Dos Passos.
1921 Pariisi --- põgenes Am. provintsiaalsuse eest, otsis kosmopoliitsemat elu. Ultramod. villa (--- "VILLA AMERICA" õ.,l., kuldplaat 1924), peeti pidusid. IMAGO --- rikas ameeriklane Euroopas. Otsustas teha endast n.-ö. liialdatud ameeriklase nii elus kui kunstis. Am. lipp.
 
Imetles kubiste. Masina pildid. Paljus amatöör, ent prantslased nägid ta töödes ameerikalikku! Mida mõisteti 1920-ndate Pariisis Ameerika all?
* nooruslikkus ja rõõmsus
* tormamine
* aukartuse puudumine tradits. ees
* rikas, materialistlik ja pragmaatiline
* film, dzhäss ja koomiksid
--- Murphy: KELL, Õ.,l. 1925.
 
Murphy vastas stereotüüpidele ameeriklasest. Kunstis --- GM ei maalinud pr. teemasid nagu kohvik, maastik, figuur. Ta maalis masinat, tarbekaupu, reklaami. Suured mõõtmed! Lihtsus ja ühtlased värvid.
--- Murphy: Zhilett, 1924, õ., l. = uutlaadi "natüürmort", heroiline, ameerikalik. Sulepea ülipopulaarne 1920-ndail, Parker Sulepea Co. OTSELAEN REKLAAMIST.
VÕRDLE: Fernand Leger
--- Campari reklaam, Pariis 1924
--- Leger maal 1924. Abstraheeris, segas jälgi.
 
--- Murphy: Within the Quota. Balleti kardin 1923, Ballets Suedois.
 
Prantsuse --- USA kultuurisuhted 1920-ndail tihedad; 1930-ndate maj. kriisi ajal hääbusid; 1940 sõda --- uus faas.
---John Heartfield. Fotomontaazh 1935. Hurraa, või on otsas! Göring ütles Hamburgis peetud kõnes: "Raud on alati teinud riigi tugevaks; või ja pekk on teinud inimesed enamasti paksuks".
 
6. ART DECO
Esinduslikkuse taotlus. Rikkuse stiil.
--- 1. Olson Rug Co auto --- Chicago näitus 1933; 2. Burlington Zephyr Co rong --- 1934.
--- 1. Pähklipurustaja --- 1930s lõpp; 2. raadio --- 1934; 3. Cord 810 Sedan --- 1936.
--- Herman Sachs. Osa laemaalist "Transpordi tempo" LA --- 1929.
--- Tundmatu autor. Garaazhi fassaad. Chicago 1929.
--- 3 Chrysler Building
--- W. van Alen. Chrysler Buildingu lifti uks. 1927---30.
--- Tiffany & Co. Lauakell; ehted 1930, 1929, 1936.
 
7. HOLLYWOODI PLAKATID 1920s-1930s.
 
Algusesse 

 


"Ameerika fenomen"

V LOENGU KONSPEKT: Sargent, Hopper, Wyeth'id

Heie Treier
 
1. John Singer Sargent (1856---1925)
* August Rodin nimetas "kaasaja van Dyck"-iks (portretistina);
* Rober Hughes: Sargent oli 19. saj. lõpul üks juhtivaid kunstnikke anglo-ameerika kultuuriruumis (Whistler, Henry James, Sargent);
* John Dewey'le aga ei meeldinud Sargent (võrdleb Cèzanne'iga. Cèzanne pole tehniliselt perfektne, aga on suur kunstnik; Sargent on tehniliselt perfektne, aga esteetil. pole suur).
 
Elulugu mõneti stiilne ameeriklasele. Sünd. 1856 Firnzes Itaalias --- vanemad Am-st lahkunud (isa Philadelphia arst, ema eluaegne turist). S. lapsepõlv mobiilne, kodu polnudki kuskil, reisiti Euroopas palju ringi, esind. samas Am. väärtushinnanguid. Enamus elust veetis Inglismaal (Edward VII pakkus talle koguni rüütliseisust), ent jättis endale Ameerika passi. Poliitikasse ei sekkunud. Ei abiellunud ja armukesi ka polnud.
 
Haridus: tonaalsus maalija, iidol --- Velazquez.
Ca 800 portreed jpm. + reisi-pildid akvarellis.
 
--- Sargent: "Madame X" --- Modell: Virginie Gautreau, kes pärit New Orleansist, abiellunud pankuriga, elas Pariisis. Ilu etalon.
Skandaal Pariisis 1884 salongi näitusel. See, mis prantslastele ei meeldinud ameeriklastes: ülbe poos, üleolevus, võõramaalased ei käitunud alandlikult Prantsusmaal; ka anatoomiliselt olevat pilt vale.
---> Sargent Londonisse. Sargentist saab I järgu kõrgseltskonna maalija. Lõpuks ta maalid üsna rutiinseks. Sargent tülgastusega hülgas portreemaali ---> akvarelli.
 
--- Sargent: Robert Louis Stevenson naisega. 1885.
--- Sargent: Claude Monet maalimas. (Detail). 1887--- 89.
--- Sargent: Wyndhami õeksed. 1899.
--- Sargent: Purunenud lennuk. 1918.
--- Sargent: Minerva kaitseb maalikunsti ja skulptuuri. Bostoni Kunstimuuseum. 1916---21.
--- Bostoni Kaunite Kunstide muuseumi interjöör Sargenti maalidega.
--- Sargent: Apollo. Bostoni Kunstimuuseum. 1921---25.
--- Sargent: Carrara marmori allatoomine. 1911.
--- Sargent: Surm ja võit. 1922. Ameeriklaste tulek Euroopasse. 1922.
 
2. Edward Hopper (1882---1967)
Kujundas välja oma identiteedi Am. kunstnikuna, teda tunnustati Am. identiteedi kandjana! Mõjud --- Am. kunstnikele, Eestist Andres Toltsile. + Arthur Kroker raamatus "Postmodern Scene" (1988, 1991) ptk. Hopperist, Chirico-st. (Jencks küll kritis. seda raamatut)
 
Sünd. NY osariigis 1882; kolis lõplikult NYC-sse 1913, kus ka suri. 1906---1910 kolm reisi Pariisi, töötas pikka aega kommerts illustraatorina. Aeglane areng, sündmustevaene elu. 1924. a.!!! (42 aastane mees) --- läbilöögi näitus Frank K. M. Rehn'i galeriis: Hopper üleöö sensatsiooniks NY kunstimaailmas, kõik tööd ära müüdud, mistõttu ta lõpetas töö kommertsi alal ja sai pühenduda maalimisele + ta abiellus.
 
Ometi --- umbusklik edu ja populaarsuse suhtes. Maalis aeglaselt (1---2 maali aastas), ootas ideed, see pidi enne vaimus valmis olema.
 
Tema isikl. elu rutiinne; kunstnik = kannatlik pealtvaataja muutustele. Maailma pealtvaataja, mitte selles osaleja. Tema sisem. maailm täis konflikte. ISOLEERITUD INDIVIID KESET AREN. INDUSTRIAALSET MAAILMA.
Hopperi kunst ei toetanud Suure Äri huve, kuigi tegi kaastööd kommerts väljaannetele (teenis elatist). Teda ei paelunud poliitika, vaid üldised iniml. väärtused <---> progressi idee. Ses mõttes Hopperi väärtus-hinnangud 19. sajandis; kujutab hinda, mida inimene tehn. eest maksab.
TÜHJUS, TÄIELIK VAIKUS (surnud-olek), NIMETUS.
A. Kroker (tõlgendab pessimistl. Hopperit kui hüperkriitilist kunstnikku): kvantfüüsika, elektromagnetism, energiaväljad. Tühi ruum: kujutatud pole mitte tühja ruumi, vaid meid! Hirm. Maalib ühiskonna phupoolt.
--- Hopper: Maja raudtee ääres. (Tuntud kui: "Ameerika maastik") 1925. "Psühholoogiline" Ameerika maastik, st tehnoloogilise ühiskonna psühholoogia.
--- Hopper: Apteek. 1927.
--- Hopper: Linna sissesõit. 1946.
--- Georgia O'Keeffe. Kiirgav hoone. Öö, New York. 1927. --- suhtumise kontrast võrreldes Hopperiga. Pilvelõhkujate imetlemine! Valgusvihud, võimsus, optimism.
--- Hopper: Manhattani sild. 1928
 
--- Hopper: Bensiinijaam. 1940.
Just 1920-ndatel tulid laiatarbe kasutusse raadiod, autod, telefonid, iseseisva käitumisega moodsad tüdrukud. 1920-ndad suur optimismi aeg, autode tootm. kolmekordistus. Asut. palju autoteenindus punkte, ka kõige mahajäänumatesse kolgastesse.
1927 Hopper ostis endale auto --- Dodge'i.
--- Hopper: Yo Wyomingi osariigis. 1946. Tema abikaasa portree!
Kasutusele mõiste "Sunday drivers" (in. sõidavad autoga, muud eesmärki pole, kui aknast välja vaadata). Maanteed. Ruraalne Ameerika muutus radikaalselt.
 
Hopper = esimene kroonik, kes jäädvustab Ameerikat, mida dikteerivad autod. Vaatenurk: auto aknast. Ükskõikne mööda kihutaja, turist, kes fikseerib lihtsalt, mida näeb. Palju hotelli-pilte.
--- Hopper: Cobb'i ait ja kauguses asuvad majad. 1931. --- Tühjaks jäänud ait, maa-elu välja surnud. Külm konstateering. VALGUS!
--- Hopper: Lääne motell. 1957. (Daam, auto --- kestev ringiliikumine)
--- Hopper: Hotelli fuajee. 1943.
--- Hopper: Hotellituba. 1931.
Auto muudab inimest, teeb ta psühholoogiliselt detsentraliseerituks (a la kaasaja LA). 20. saj. elanikud, kes tunnevad end võõrastena maailmas ja saladusena iseenda jaoks, maailm jääb saladuseks nende jaoks.
 
INIMESEKÄSITLUS. Üksindus, võõrandumine, apaatia (kui enesekaitse?). (Muide KÕIK modellid = Hopperi enda naine Yo e. Yosephine. Võimas karakter. Tema nägu maalidel muudetud ---> kogu ta kunst on korraga väga isiklik, samas avalik. Haavatavus ja püüd seda maskeerida.)
A. Kroker: passiivne ootamine kui pidev seisund. Vaatamine ei kuhugi. Kommunikatsioon kui radikaalne isolatsioon. In-d Hopperi maalidel mitte ei oota ega karda katastroofi, vaid katastroof on juba toimunud. Hopper on vaatleja, kes registreerib katastroofi ohvreid ja üleelanuid, kes pole aga õnnelikud.
AKEN: --- et maandada pingeid "sise-" ja "välismaailma" vahel; looduse ja kult. vahel; ühendus;
--- Kroker: see, mida need in-d näevad väljas, on tegelikult see, mis toimub nende enda sees, et välis- ja sisemaailma vahel polegi vahet. Vaimu surm. Hopper kui prohvet. (Pessimistlik vaatenurk.)
 
--- Hopper: 11 a.m. 1926. Nimetu naine, prostituut?, oleme tunnistajaks intiimsele stseenile, samas on tegemist võõraga.
--- Hopper: Hommikupäike. 1952. KÜLM päike! Isegi suvel külm. Ebamugavus kui pidev seisund. Tõlgendus: valgus = seksuaalsus, moodne ettekuulutamine.
--- Hopper: Tuba New Yorgis. 1932.
 
--- Hopper: Kontor öösel. 1940. (Vrdl. Victor Burgini seeria "Kontor öösel") In-d kes on omavahel kuidagi seotud, aga võõrad.
--- Hopper: Arutelu öösel. 1949. Võimukas naisfiguur.
 
1930-ndate maj. kriis.
--- Hopper: Daamide lauad. 1930. Vaataja vaatab klaasi tagant, aken on vahel. Maj. kriisi aeg.
1930-ndatel käidi palju kinos, depress. ajal.
--- 2 plakatit 1930-ndatest "Rose Marie" 1936 ja "Gunga din" 1939
--- Hopper: New Yorgi kino. 1939.
 
--- Hopper: Ööliblikad. 1942. Odav restoran (Greenwich Avenue-l). 1940-ndatel kasutusele tulnud valgustid, külm valgus. Maalitud aasta pärast Pearl Harbouri pommitamist, US lülitumist II Ms, kui noored mehed ---> rindele.
--- Mark Kostabi "Greenwich Avenue. (Valentini päev)". 1992.
--- Hopper: Merele vaatajad. 1952.
--- Hopper: Päevitajad 1960. Pärast II Ms moodi päevitamine. Uus ajaveetmis viis, hedonism.
--- Hopper: Ekskurss filosoofiasse. 1959. Platoni raamat, mida loetakse liiga hilja elus. Valik: abstr. kontemplatsioon / noor naine.
--- Hopper: Kaks komödianti. 1965. Elu viimane maal!
 
3. Kolm põlvkonda Wyeth'eid --- suguvõsa juba 17. sajandist Am-s.
 
3a. N. C. Wyeth (--- 1945)
Elas kauboina. Indiaanl. reservaatides, pildist. ind. (neile see ei meeldinud) ja joonistas. Illustraator. 1913 Armory show --- mõju. Küll ei hoolinud radik. kunstist, ometi midagi ta enda maalidel muutus.
--- N.C.Wyeth: Maja hõivamine, 1913. Robert Louis Stevensoni "Aarete saare" illustr. Raamatu kordustrükk 1981! koos Wyethi maali-reprodega.
N. C. Wyethil 5 last. Üks neist --- Andrew Wyeth.
 
3b. Andrew Wyeth
Tugevalt isa mõju all, isa kasvatus. 1945 isa suri --- psüüh. üleelamine, kunst muutus.
--- A. Wyeth: Christina maailm. 1948. Kuulsaim töö. Invaliidist naine sirutab maja poole. Maine'i osariik. (thlp.: maja ümber pole aeda)
--- A. Wyeth: Garreti tuba. 1962. (lapitekk)
--- Robert Rauschenberg: Voodi. 1955. (lapitekk)
--- A. Wyeth: Patrioot. 1964.
--- A. Wyeth: Armastajad. 1981.
--- A. Wyeth: Kalur. 1964.
Tema poeg: Janes Wyeth.
 
3c. James Wyeth (s. 1946).
Vend Nicholas on diiler.
12 aastaselt kunstnikuks. Era õpetaja, et poiss pühenduks kunstile => sisul. isoleeritud lapsepõlv. Õppis tehnikat oma vanaisa maalidelt, eeskujuks vanaisa jäägitu pühendumus. Portretist, aga mitte tellimustööd! (Vrdl.: Sargent). Psühholoogiline portree, inimest läbi valgustav. Neid keda valib kujutamiseks (vaest, rikast, looma, lindu), kujut. väärikana. Kontrasti printsiip. Huumor.
Et õppida inimesi tundma, elas 19-aastaselt 1965 New Yorgis.
--- James Wyeth: Draft Age. 1965. Üks ta kuulsamaid pilte. Tema personaalne kommentaar Vietnami sõjale. Mässaja, kes ei tunnista ühiskonna väärtushinnaguid. Nahktagiga 1960s kontrakultuuri noormees, üsna uhke olek. Tulevik ebakindel.
 
J.W. ise sõjaväes, määratud Vietnami minema, siiski see jäi ära. Nägi sõjaväge seestpoolt, tutvus esimeste astronautidega. NASA ametl. kunstnik. Viibinud kosmose laevade õhkutõusude juures (Apollo).
Kinniste pol. kohtuprotsesside juures joonistaja.
Lahkamise juures (inimese anatoomia).
 
--- James Wyeth: Jeffrey portree. 1966.
--- James Wyeth: John F. Kennedy. 1967. Perekond palus kunstnikult portreed. Enne ja pärast seda on J.W. tellimustöid haruharva vastu võtnud. Keeldus Valge Maja juhtnööridest. Tutvus ise filmide, fotodega. Maalis kõhkleva presidendi, mitte triumfeeriva kangelase. Kennedy vend jälestas (detested) seda maali. Maal oli lühikest aega USA saatkonnas Pariisis, Dublinis ---> vaikselt Bostonisse raamatukokku.
--- James Wyeth: Shorty portree. 1963. 17-aastase poisi maalitud! Shorty oli vaikiv raudteetööline, 20 aasta jooksul oli rääkinud vaid kohaliku poemüüjaga. Kontrast kasimata mehe ja elegantse tulgitooli vahel.
--- James Wyeth: Autoportree kõrvitsaga. 1972.
--- James Wyeth: Rudolf Nurejev. 1977. J.W tundis tugevat sümpaatiat.
--- James Wyeth: Andy Warhol. 1976. Justkui W. oleks tabatud hetkel, mil maskid maas. W. tegi ka J.W-st portree.
 
1968 abiellus ühe oma modelliga, Phyllis Mills. On teda palju maalinud. Elavad maal, farm. Maalib loomi palju. "Ma suhtlen sigadega samamoodi, nagu Ameerika Ühendriigi presidendiga". KÕRGE / MADAL. Ostnud Monhegan'i saarekese Maine-i osariigis, maja, mille ehitas Rockwell Kent.
 
--- James Wyeth: Meritäht. 1985.
--- James Wyeth: Saare-elanik. 1975.
--- James Wyeth: 75, 86, 91, 93 ja 84 portree.
--- Andy Warhol. Lehma tapeet. 1966.
--- SEARS TOWER Chicagos. 1974-76.
--- James Wyeth: 10 W 30. 1981.
--- James Wyeth: Uus aasta kutsub. 1985.
--- James Wyeth: Kalounna Konna Linnas (Frog Town). 1986. See on 11-aastane Laose põgenik, perek. töötamas Wyethite farmis. Kultuuri konflikt --- Laoses patriarhaalsed suhted, Am-s naise posits. teine. Hingearmid. Ei oska ingl. keelt. Keha keel: sõrmed! Ja Dallas --- seebikas 80-ndatel, Kennedy mõrvkoht.
 
Palju neg. kriitikat. Et anakronist (mille suhtes?). Taasavastam. 1990s.

 Algusesse 



"Ameerika fenomen"

VI LOENGU KONSPEKT: Abstraktsionism ja Clement Greenberg

Heie Treier
 
@å~ \||/^§¢£¿ßßñ®__â÷$Ææ~Ý^~_ëºó75ºïÑÇçîï[@u±å#¢]abclementdefgreenberg
 
--- Vassily Kandinsky (2)
Enamus Am. abstr. alustas 1930-ndatel ajal, mil sügav kriis ühisk-s (1929 maj. kriis, Hitler, Stalin, Hisp. kodusõda jne.). Kunstn. töötud. NY-s enamik kunstnikke vasakpoolsed, asusid ise ühisk. äärealal. 1933 ühinesid Töötute Kunstnike Grupiks ---> hiljem Kunstnike Liit, et pressida valitsuselt subsiidiume. Roosevelti admin. lõi töökohti küll. Valitsus tellimused kunstnikele monumentaalmaalideks. Valitsuse mure --- mitte et kunsti saada, vaid et kunstnikel oleks tööd.
Dets. 1933 Roosevelti Avalike Kunstiteoste Projekt. 5 kuu jooksul palgati 3749 kunstn., kes produtseerisid 15 633 kunstiteost institutsioonidele. 1935 jätkus tõusvas joones. Profess. ei nõutud, kergelt anti tellimusi. Pollock, Gorki jpt. alust. nii.
Asut. 103 kohalikku kunstikeskust.
NY-s tekkis oma kunstiringkond, mis kompartei mõju all. 1936 toimus I Am. Kunstn. Kongress Sõja ja Faöismi vastu --- osales 400 kunstn. Komm. mõju all. Sotsrealismi nõuti!
 
Am. vasakp. kunstn. said mõju mehhiko rev-st. Siqueiros (1936-37 elas NY-s), Orozco, Diego Rivera (1931-32 näitus MoMA-s + seinamaal Rockefeller Centre-s, seal pildi peal LENIN ---> Rockefellerite viha)
 
Paljud ameerikl. otsisid midagi muud, kui vihane komm. propaganda.
Mõju: kollektsioon, kus palju abstr. (eriti Kandisnky 1936, 37, 38) + loengud, pr. ajakirjad + Armory show veteranide mõju.
1936 MoMA-s kubismi ja abstr. kunsti ülevaatenäitus.
=> 1936 AAA (American Abstract Artists). Tugevaim mõju: Mondrian.
--- Piet Mondrian (2)
Sürrealismi mõju. Eur. sürrealistid NY-i. 1942 Guggenheimis suur sürr, näitus.
Greenwich Village --- keskus. Kujunes abstr. ekspr. ehk "NY koolkond" (nad eelist. seda)
--- Jackson Pollock (3)
--- Robert Motherwell (
--- Mark Rothko (
--- Willem de Kooning (palju slaide) --- side Eur. kunstiga tihedam kui Pollockil. KUBISM. Seeria naise-pilte. Väga mõjukas noorematele.
--- Joseph Albers (1)
--- Aschile Gorky (1) --- iseõppija
--- Barnet Newman (1) piibli aines; (üks töö: "Inimene, heroiline ja subliimne" 1950)
 
1. Greenbergi modernismi-definitsioon.
Clement Greenberg (1909---1994) --- vt. Kultuurileht 2. dets. 1994 nr. 42.
"Avangard ja kitö" 1939: Idee esit. dihhotoomia avangard (hea, kõrge, high) <---> kitö (halb, madal, low). Kitö= väärtusetu, maitsetu, turukunst, kommerts jne. Lõpuks käsitl. kitöi kui faöistlikku kunsti! (Greenb. oli juut.) Hitler = avangardi vaenlane. [ajalooliselt on Greenberg ju mõistetav!, aga ainult ajalooliselt]
=> iga pilt, mis midagi KUJUTAB on kitö. Maal ei tohi mitte midagi KUJUTADA. Seda joru ajas oma surmani.
"Uuema Laokooni poole" 1940.
art. kogumik "Kunst ja kultuur" 1961 mõjukas.
Lähtus Kantist, veidi Hegelist. Modernistliku kunsti teoreetik. Käsitlus: modernistlik kunst emantsipeerub ühiskonnast => vormide ajalugu on vaid enesekeskne nähtus ning sõltumatu sündmuste ajaloost. Kriitiku ülesanne on defineerida mainstream kunst. AMEERIKA FORMALISMI DEFINEERIJA.
 
Lineaarne käsitlus --- kunsti progress, iga järgnev kunstnik astub juba sammuke kõrgemal eelnevast. CG uskus, et tema on suuteline ETTE ENNUSTAMA kunsti "järgmist sammu". Ja et kunst teeb AINULT ÜHE järgmise sammu, ja see on loogiliselt ennustatav.
(à la greenbergiaan Rosalind Krauss: kunsti areng on nagu loss amfilaadsüsteemiga, kunstnik jalutab ühest toast järgmisesse, sulgedes iga kord enda järel ukse.)
Kriitiku ülesanne: eristada head kunsti halvast. Mis kriteeriumi järgi? (Udja-silm)
 
Iga kunst peab olema "PUHAS", ja "puhtuses" on kõrgete standardite ja sõltumatuse garantii. Kunsti progress ---> üha suurema "puhtuse" poole. Tsitaat "Laokoonist": "Puristid esitavad kunsti kohta ekstravagantseid ütlusi, sest üldjuhul oskavad nemad hinnata kunsti kõrgemalt kui üldse keegi teine." (!!!)
SUBLIIMNE. Ülev. Sublime. (Kanti üleva-käsitlus)
DEKORATIIVSUSe juurutamine. Põhineb Euroopa saj. alguse modernismil, et --- dekoratiivsus, värvi-vormi-pinna jne. probleemid.
VÄRV on "optiline" ja kuulub tasapinnalise maalikunsti juurde. Aga skulptuur, mis on värviline, pole "tähtis" samm kunsti progressis, töurr, sellega Greenberg ei arvesta.
 
MAITSE. (Kant: "faculty of taste" --- ingl tõlkes). G. määras kunstiteose headuse kindlaks maitse-kategooria alusel. Aga polnud kriteeriumi, mille alusel siis? Greenberg ütles --- ja oligi kriteerium valmis. Kõik peavad kuulama G. Igal hetkel eksisteeris ainult üks ÕIGE kunst. Noland, Olitski, Stella, Caro.
· Kunstnik David Smith suri ---> G. otsustas, kuidas ta oleks pidanud lõpetama oma poolelijäänud töö. G. eemaldas osa David Smithi maalingut ja asendas selle "õige" maalinguga.
· Morris Louis järgiski esmajoones G. direktsioone. 1958 kirjutas lõuendile: "1 intö valget värvi igale küljele, Clementi kohaselt."
Suhe kunstnikusse. Kui kunstnike jutt EI vastanud Greenbergi kujutlustele (kunstnik ütles, et ta pole formalist, ta ei maali ainult värvi, joone, pinna jne. pärast), Greenberg ütles: ärge kunstnikke kuulake, nad on nii lollid, minul on õigus.
 
2. Greenbergi koolkond
1960. a-ks oli G-l tekkinud arvestatav järgijaskond kunstimaailmas. (1961 G. oluline essekogumik "Art and Culture".) Formalistlik teooria.
Noorte kriitikute ring G. ümber:
Michael Fried
Rosalind Krauss
Kenworth Moffett
Walter Darby Bannard
ka Susan Sontag
+ noored muuseumikuraatorid, William Rubin
1964 LA-s näitus "Post Painterly Abstraction" pani maha G. maitse kaanonid ja G. järgijad võtsid üle "Artforumi" + muuseumid.
 
3. Greenbergi-kriitika. Kunstnike mäss.
--- Robert Rauschenberg "Voodi", 1955, Leo Castelli
Kunstis... algas juba 1950-ndate lõpul --- pop!!! (Veel 1974 Greenbergiaan Moffett nimetas Rauschenbergi, Johnsi, Oldenburgi "jõuetuks" kunstnikuks, mõnitas: "Kui kellelegi meeldib see värk, ma kahtlen, kas see in suudab hingeliigutust tunda Nolandi, Olitski või Caro puhul.")
Greenberg <---> Duchamp, John Cage ("ebapuhas"!), Rauschenberg, Johns, Oldenburg jt.
 
Greenberg <------> kriitik Harold Rosenberg, kellele meeldis just see, et kunst POLE ette ennustatav. Rosenberg rääkis kunstnike endiga.
 
Greenberg versus pragmatistlik esteetika (Dewey'le meeldis ju Duchamp) --- kogemus, kunsti interdists. käsitlus, kõrge ja madala vahe kustutamine, relativistlik maailmapilt. Kaasajal pragmatistid suured Gr. ründajad. Aga selle alusjuur on IMMANUEL KANTI ESTEETIKA! (Pragmatism tekkis ju kui vastureaktsioon Saksa klassikal. filosoofiale.)
McEvilley ironiseerib Pollockit: P. alustas pahempoolsena, talle ei meeldinud Ameerika valistsus. Aga lõpuks kasutas seesama val. tema maale kui iseenda triumfi. Kunstnik loll, lasi end pügada, sisekonfliktid. Joo end aga täis, tee dekor. maale ja siis teised kasut. neid nii nagu neile kasulik. Kunstnik laseb endaga manipuleerida. Modernism.
 
"Avastatakse" kunstnikke, kes seni ei pääsenud löögile (kes kujutasid)
--- Leon Golub --- McEvilley on kirjutanud temast raamatu
--- Andrew Wyeth, James Wyeth (keda enne nimet. anakronistiks)
--- Jeff Koons, Cicciolina skulptuur. Subliimne suguakt pornostaariga.
 
1980-ndatel avalik võitlus kunstikriitikas. Võitlus NY MoMA vastu:
--- Slaidid MoMA vaadetega
· 1982 Giorgio de Chirico näituse intriig
· 1984 primitiivkunsti näituse intriig. McEvilley versus "kaks karu" (William Rubin ja Kirk Varnedoe). "Artforumisse" uus peatoimetaja (anti-Greenberg).
· 1990 "High and Low" --- näitust kritiseeriti.
· MoMA versus feministid. Guerilla Girls-ide rünnakud muuseumi vastu.
Ja igal jumala AICA konverentsil ettekandeis Greenbergi kritiseerimine. Ka eelmisel, 1996. a. noor inglise teadlane Peter Osborne
 
1984 / 85 Washingtonis näitus "SISU" --- programmiliselt formalismi vastu.
WHITE MALE värk oli see ameerika abstr. kunst. Hakati avastama NEEGRITE ABSTR., NAISKUNSTN. ABSTR., et mustanahalised hoidsid abstr. kunsti elus läbi aegade.
 
[Greenb. = negat. kangelane. Sõimatakse kuulsaks, märtriks, mis veel... Jumal hoia
Tema tugev külg: selgus ja loogika, moodsate stiilide formaalne põhjendus;
tema nõrk külg: ahtus, kitsus]
 
4. Eestis... (1997 DIONYSIA TULEMAS...)
abstr. vastukaaluna sots realismile. 1957 Moskvas noorsoo festival. Lola Liivat-Makarova kompromissitu abstraktsionist, elu lõpuni;
--- Raul Meel (MoMA tahtis tema töid!!!). Saatuse iroonia: joonduti marksisti, stalinisti, trotskisti Greenbergi järgi ---> kilbiks N. Liidu vastu!!! Autoriteet.
--- Ado Lill
--- Ülle Marks
 
"20. saj. kunst" (ilmunud 1994!) Kangilaski
lk. 180 (konstateeriv): "Näiteks vana esteet C.Greenberg leiab, et transavangard on vastuolus kõige sellega, mida tema peab heaks kunstiks."
!!! viimane lk. (181): "Loodetavasti võib ikka veel pidada kehtivaks C. Greenbergi teesi, mille järgi 20. saj. kunstnikul on võimalik valida ainult avangardi ja kitöi vahel".
Näituse "Isiklik aeg" (1996) kataloogis artikkel Elmar Kitsest. Tiiu Talvistu lõpetab artikli Greenbergi tsiteerimisega.
 
Ando Keskküla: "avangardi kitö"
Peeter-Maria Laurits 1994: nüüd hakkame Greenbergi haual tantsu lööma.
--- Faculty of Taste, otseselt McEvilley artiklist pärit mõiste, siin sõnamänguna.
 
5. Terminoloogia... Sõna sama, tähendus teine.
Avangard: termin seot. otseselt modernistl. mudeliga (progress, progressiivne)
Eri kult. kontektid erinevad.
Formalism: Greenbergi mõistes = posit.
N. Liidus = negat.
Vene formalism =
Eestis: meie avangardistid ameerika ja nõuk formalismi tõlgenduse vahel; Marko Mäetamme formalismi manifest ja magistritöö
-------------------------------------------------------
Loe: Thomas McEvilley "Sellest, kuidas kõnetada pilvi" --- KUNST 1 / 1995, lk.34---40 !
 
Algusesse 


"Ameerika fenomen"

VII LOENGU KONSPEKT: kontrakultuur pärast II Ms.
Heie Treier

 
1. Progressi noole järk-järguline murdmine --- postmodernism. 1960 Daniel Bell: "ideoloogia lõpp" (---> igasugused LÕPUD. Pol. lõpp, ajaloo lõpp, romaanikirjanduse lõpp, kunsti lõpp, jne.) Samal ajal N Liit puhas progressi-riik. Alles 1980-ndatel lagunes.
 
1950s, 60s rida arenguid seot. noorte kontrakultuuriga (demograaf. olukord: pärast-sõja-järgne demogr. plahvatus, need noored nüüd teismelised). Tekkis kui noorsoo liikumine, kult. jaot. kaheks 1. amelt. ja 2. noortekult. Dialoog puudus kahe kult. vahel. Noortele (teismelistele) orienteerit., radikaalne, uus vasakp. (Herbert Marcuse: "Ühedimensiooniline inimene"), huvi ida kultuuride vastu (zen budism), minoriteetide õigused, mustanahalised, narkotsid, psühhedeelil. kogemus, rock muusika, protest, meeletu optimism (infantiilne). Meedia mõju --- 1960 igal 9.-l ameerika perekonnal 10-st oli TV ja 3/4-l oli auto.
 
Pehme / kõva versioon: zen budismi / püstol (atendaadid); hippide armastuse-jutlus / revolutsionääride ühisk. ümberpaiskam; mahedad Biitlid / räige Rolling Stones.
 
1960s guru Marshall McLuhan --- "globaalne küla" (mis praegu ju küsitav). 1966: "Kompuutrite, satelliitide, raadio ja televisiooni ajastul ei saa kirjutaja enam olla keegi, kes istub oma konkus kirjutusmasina taga." MEEDIA ONGI SÕNUM (ka praegu küsitav, tundub formalistlik: vorm ongi sisu).
 
Muutis haridussüst., meelelahutus tööstust, seksuaalseid konventsioone, moraalikoode. Kontrakult-l meeletu mõju edaspidisele (tnp. multi-kulti, feminism ja naiste õigused, pluralism, poliitil. korrektsus, aids).
 
Akad. tasemel uuritud vähe. Raskused: 1) metodoloogia. Ükski meetod tõeliselt ei tööta, kuidas analüüsida. MILLEST ta tekkis? Nähtavat kriisi polnud, põhjust otse polnud protestiks (enne Vietnami juba). Kontrakult. lihtsalt sündis, ilma põhjuseta. Esimene märklaud oli ÜLIKOOL (tudengite rahulolematus) Instituts. ilma hingeta --- kui ahistav, allasuruv. 1968 pr. tudengite graffiti Sorbonne'i seinal: "Kogu võim kujutlusvõimele!", "Tõeline elu on mujal", "Kunst on surnud, laske meil luua igapäeva elu". Pr. noored intellektuaalsemad; seevastu Ameerikas ebaintellektuaalne liikum. --- pigem kujutlus kui intellektuaalne, pigem tunne kui analüüs, pigem uute kogemuste saamine kui vanade parandamine, apokalüptiline. Põhil. rõhk elustiilidel, protest avald. elustiilides (poistel pikad juuksed, tüdr. miniseelikud, suudl. ja narkotsid avalikes kohtades).
--- nüüd see kommertsi (trendid, modellidel crazy-look).
Marksismi mõju --- kod. perekonna kui sellise vastu (Marxi tsitaat 19.saj, kohta: naised on perekonnas legaalsed prostituudid... Võeti tõsiselt US kohta 1960s). Perekonna lõhkumine.
 
2) Tnp. omaaegsed noored instituts. tipus. Akadeemil. tasemel ei lase 1960s kriitiliselt uurida. Sentimendid noorusajast. Müüdid põhiliselt. Omaaegsed hipid ---> meedia utoopiatesse. Otsivad vabadust meediast. Richard Barbrook: Never trust hippies! 1960-ndate noortel probleeme vananemisega. (hipid / 1980-ndate Yuppie'd --- young urban professionals).
 
1957 venelaste sputnik kosmosesse (ameerikl. psühhol. mõjus halvasti, raamatud a la "What Ivan Knows and Johnny Doesn't), 1961 Juri Gagarin. Hruötöovi käik Ameerikasse, ütlus: "Me veel matame teid".
--- venelaste monument (progressi visualiseeritud vorm)
--- James Wyeth: Kennedy
--- Monroe
1960 presidendiks John F. Kennedy (meeletult pop, kuigi näit. lõunaosariikl. teda ei usaldanud). Kennedy = noorim pres. läbi aegade. Vaatas väham minevikku, rohkem tulevikku. Traagika --- mõrvati 1963 Dallases. Hoop optimismile. Lyndon Johnson alustas Vietnami sõda 1964 ---74 väed välja. (üks autor: "Millal algasid 1960-ndad? 1964-1974")
--- Jiri Kolar: Vietnam
 
2. Abstr. ekspr. elitism --- kunstnikud ei rääkinud oma kunstist, kui neid ei mõistetud, nad keerasid selja publikule. Vahendajad-kriitikud, eriti Greenberg. Formalistlik kriitika.
--- Barnet Newman
--- Malevitö: must ruut
--- McCollum: galerii üleni täis musti ruute (iroonia)
 
Allan Kaprow olukorrast: "Ma püüdsin maalida ja mulle hakati kohe jagama kindlaid retsepte. Üks ütles: hoia pildipinna tasapindsuse ühtsust. Aga siis ütles jälle teine, ou, pane tähele pinget, psühholoogilist pinget teise ja kolmanda dimensiooni vahel. Iga kord, kui sa teed kaks täppi tasapinnale, sa võid lugeda neid kolmedimensiooniliselt.
 
Nii ma ütlesin: mis kuradi tähtsust sellel on. Ja kubism. Kubismi ma tõesti imetlesin. Keegi võttis tassi, keeras seda oma käes ringi ja luges üle kõik tassi küljed ja siis, mingil arusaamatul põhjusel, tõlkis need tasapinnalisteks, peaaegi transparentseteks pindadeks ja maalis üles. Ja mitte keegi ei maininud mulle Cezanne'i maagiat. Mis asi oli see formaalne maagia, mis pani teda maalima kümne jala suurust akti ja kujutama pool miili eemal asuvat jõge nii, et see näiks kolm intöi sügav? Mitte keegi ei seletanud seda. Ja siis hakkas mulle koitma, et kõik need mehed vaatasid maailma omatmoodi ja et see võlusõna "stiil" tähendas tugeva iseloomuga tüüpi, kes otsustas, et tema kavatseb maailma vaadat niimoodi. Ma otsustasin, et ma ei saa tuhkagi aru tasapinnalisusest versus kolmedimensioonilisest ruumist ja miks ma siis ei tohi kasutada ruumilisust ennast, kui kubistlik maalija võttis mandoliini või tassi ja keeras seda oma käes ringi --- mina võin ju ka jalutada ümber objekti ja vaadata seda iga nurga alt." ---> environmentid, happeningid, millel pole midagi pistmist stiiliga.
 
--- Man Ray: Duchamp
--- Jiri Kolar: Duchamp
Kunstis alus --- MARCEL DUCHAMP. Mõju am. kunstile alates Armory show-st 1913. Kolis 1942 NY-i ja mängis põhil. malet, disainis katalooge, osales zhüriides, andis intervjuusid (1956 esim. tele intervjuu).
---> Jasper Johns, Robert Rauschenberg neo-dadaistid. Imetlesid Duchampi. Kasut. banaalseid objekte. Samas neil puudus D-i nihilism kunsti suhtes.
I optimistlik radikaalne faas, mis algas 1950s
1950s BIITNIKUD (Beat generation) --- kontrakult algus. Rockmuusika. Allan Ginsberg, Jack Kerouac, Henry Miller, John Cage, koreograaf Mece Cunningham, Robert Rauschenberg, Fluxus, Claes Oldenburg, Jasper Johns.
--- Rauschenberg "Odalisk" (kana) jt. combine paintings
 
---> D-i vaimustus keelest kandus edasi noortele kunstnikele. Joseph Kosuth!!! Tema varajased definitsiooni-pildid. Puhta kontseptualistina elimineeris pildi täielikult.
--- Kosuth
 
1960s: meedia mõju!!! McLuhan: MEEDIA ONGI SÕNUM. Kunst + elu täh. kunstnikele meediat. Teooria: strukturalism (antropoloog Claude Lévy-Strauss uuris müütide struktuuri, mitte nende konteksti.) Sarnaselt popkunst --- märgid, mis eksist. sõltumatult kontekstist. Siit samm edasi postmodernism (huvi just konteksti vastu, mälu vastu...)
 
SOHOs kunstnikud elasid ja töötasid, kogusid rämps materjale siin. Happeningid. Siin avati galeriid.
 
Tom Wesselman, Andy Warhol, Roy Lichtenstein. MEEDIA! + formalism. Warhol: kui te tahate midagi minu kohta teada, vaadake mu piltide pealispinda ja seal ongi kõik.
--- Tom Wesselman Suur ameerika akt 2 tk.
--- Warhol
--- Lichtenstein
--- Fluxus
--- Edward Kienholz "Ootus" (LA pop)
 
--- SOUP
--- Lapin
--- Reiu Tüür
 
1968 võtme-aasta: mõrvati Martin Luther King, Robert Kennedy, atendaat Warholile + Töehhi sündmused, Pariisi sündmused.
 
Algusesse  
 


"Ameerika fenomen"

VIII LOENGU KONSPEKT: 1980-ndad
Heie Treier

 
1. Üld.
1980s = 1960s vastupeegeldus, lõpetus, kontrrevolutsioon. 1960s Am. astus postmod. ajastusse --- tähendab vahe kadumist kõrgkult ja massikult. vahelt, kunsti ja mittekunsti vahelt, kirjanduse ja mitte-kirjanduse vahelt. 1980s postmodernism.
 
1980 presidendiks Ronald Reagan - 1984 --- 1988 (kehastas endas Am. kogemust laias mõttes: tudengina leebe mässaja, Hollywood, paremp. kuberner, bisnisi eeskõneleja ning antikommunist)
Am. ideaalid: usk Am. erakordsusesse, süütusse, lihtsusse, trad. väärtused kodu, perek., töö, in. ise. Konservatiiv (Inglismaal Margaret Thatcher, kelle maj.pol. eeskujuks meie Mart Laarile ja co.).
 
Vasakp. ettekujutus Am. ajaloost --- pidev allakäik ja langus, Am. dekadents, apokalüpt.
Paremp. ettekujutus Am. ajaloost --- ajalehepoisist miljonäriks. YUPPIE'd.
 
Majandus Am-le tähtsaim. 1980s küsimus: Am. võimas küll, aga miks Jaapan edestab? Et Am. maj. nõrk, töö eetika jääb alla, produktiivsus käib alla, töötus ja inflatsioon. Maj. meetmed (Maksud minimaalseks) ---> turg täiesti vabaks, las regul. ise. Kult. alal: kunsti ostmise ja sponsorluse eest pääseb firma teatud maksudest. Tulemus: meeletu kunstituru buum. Rekord: Van Goghi "Päevalilled".
=> Maj. oluk. paranes ja 1984 Reagan tagasi. AGA rahv. võlg kasvas, elati üle jõu, meeletu tarbimine, rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks LÕHE KASVAS; vaeste arvu kasv seot. ka migratsiooni kasvuga, eriti värvil.
19. okt. 1987 must esmaspäev - rahvusvaheline börsikrahh.
 
Välispoliitikas --- tähesõdade prgr. hirmutas NL; inimõigused.
 
Pluralism, mida 1960s nõudsid hipid, oli 1980s teostunud, aga aeg näitas, et pluralism oli ise pigem probleem kui probleemide lahendus. Moodustunud ala-grupeeringud (San Fransisco gay-d, usugrupid, hilis hipid jt.) homogeensed, justkui püüdes pääseda pluralismist, mitte seda kinnistada. Multikultuurilisus.
 
Sotsioloogide järgi Am-s 3 eri traditsiooni:
--- piiblil põhinev tradits. (isiku kohustused perek. ja ühisk. vastu)
--- vabariiklus (pol. aktivism, tegutsemine oma community hüvanguks)
--- individualism a) utilitaarne (enesereklaam, et edu saavut.) b) väljenduslik (eneseteostus)
 
AIDSi esimene avalik teadaanne 1985 Genfis ---> hoiatused TV-sse.
 
2. Graffiti scene (tõlgendus: graffiti kui ühiskonna haigus, nagu nahalööve, mis levib järjest edasi, kajastab meeletuid sisepingeid, destrukt. energia)
--- Berliini müüri langem: 10. nov. 1989. Graffiti Lääne-Saksamaa poolsel küljel.
--- Keith Haring (1958---90)
--- Keith Haring ja LA II
--- Jean-Michel Basquiat (1960---88)
--- Madonna! Alustas muusiku karjääri klubides samal ajal, kui graffiti movement ja East Village. Klubi kultuur, elustiil. Väga dekadentlik. Madonna suhtles palju kunstnikega, praegu tal rikkalik kunstikogu. Madonna = 1980-ndate Monroe, sama imago isegi (valged juuksed, laul "Material Girl" 1980-ndate turubuumi sümbol, à la Monroe "Diamonds are Girl's Best Friends")
 
3. East Village scene. Vaesed kunstnikud, asustasid hüljatud, kriminogeense NY piirkonna, kus odav elada. Seal avati palju galeriisid. Üks tähtsaim: Fun gallery. Kuid varsti meedia avastas need kunstnikud, haaras kinni. Kunstituru buum 1980-ndate I poolel tõmbas ligi palju igasugust rahvast, kunst mida loodi --- eklektiline, stiilitu, sageli lihtsalt nõrk. Meedia üles klopitud. Kes pinnale jäi --- ikkagi vähesed.
--- Paul Smith "Kirik" 1985 (graafiline leht)
--- Keiko Bonk "Seitse surmapattu + üks" (ekspressionistlik maal)
--- Walter Robinson "Kama sutra" (ekspress. maal)
(--- Marlene Dumas)
--- Rhonda Zwillinger (kitö mööbel, nagu kreemitordid)
--- David Wojnarowicz (1954---92) --- tähtsaim esindaja East Village'ist. Ülimalt pessimistlik kunst, jõhker. Alust. NY-s laps prostituudina. Probleeme oma koha leidmisega elus, "milleks ma elan?", kunst aitas teda end sobitada siia maailma. Performance'id, maalid, joonist., install. Suunat. art world'i silmakirjalikkuse vastu --- kui Leo Castelli snobistlik galeriinäituse avamine, siis D.W. tassis lävele verised kondid. Et häirida meelerahu rikastel. Jne. Suri aidsi (tüüpiline), destruktiivne eluviis.
--- Mark Kostabi: alustas 1982 NY-s just East Village'i kunstnikega koos, näitused jne. Kostabi eitab graffiti kunsti kui sellist (et: see on criminal). Tähtis näitus, mis teda mõjutas: 1982 Giorgio de Chirico MoMA-s.
 
Naiskunstnikud:
--- Nancy Spero (graafika paberil, seintel)
--- Barbara Kruger (s. 1945)
--- Jenny Holzer (s. 1950)
--- Guerilla Girls (activist movement)
--- Louise Bourgeois
(--- Mare Tralla: second hand armastulood)
 
&
--- Jeff Koons
--- Nam June Paik (s. 1932)
 
Algusesse 


"Ameerika fenomen"

X LOENGU KONSPEKT: kaasaeg (kirjandus, film, elutunnetus)
Heie Treier

 
Nam June Paik (Korea päritolu): alustas 1960s kui vasakpoolne, tema looming oli mõjut. Karl Marxist, budismist, Arnold Schönbergist, John Cage'ist...
1994 ütleb seesama Nam June Paik: "Kui 20. sajandi alguses mässas kunstnik kapitalistliku korra vastu, siis 20. saj. lõpul peab kunstnik kapitalismi päästma" ---> mõeldes selle all kriminaalse elemendi domineerima pääsemist; inimestel on vaja seaduslikkuse kaitset, mingitki ühiskondlikku garantiid.
 
III-IV põlvkond --- huvi juurte vastu. "New American nationalism" kirjanduses --- tendents saada rahvuslikumaks, st. olla juurdunud konkreetses kohas, kindlal ajal; kohalikkuse ajalooline tähendus. Individualism läinud liiga kaugele, uus vajadus kuuluda kuhugi ja kellegi sekka. Etnilised ühtekuuluvused.
 
Aasia-Ameerika kirjandus. Aasia meeste feminiseerumine lääne ühiskonnas; Am-s ollakse nagu pimedad probleemide suhtes.
Kingston Maxine Hong (naisautor) -- perek. pärimused, hiina ajalugu.
Amy Tan -- ema-tütre suhte najal immigr. vanemate ja uue põlvk. suhtum. Tuleb leppida, teha rahu esivanemate vaimudega.
Ameerika-iiri kirjandus.
John Updike -- tees: relig. on lahkunud Am-st, relig. asemele kino, massimeedia.
Aafrika-Ameerika kirjandus.
Toni Morrison -- võtmesõna "armastus". Palju thlp. orjuse teemale.
Jamaica King -- võtmesõna "vihkamine". Elamine koloniaalikke all - milliseks in-d muutuvad. Kirjutab terava vihkamisega maailma vastu ja enesevihkamisega. Kõike eitav.
 
Bret Easton Ellis -- "American Psycho" yuppie romaan. "The Informers". Detailselt kirjeldab eriti sadistlikke tapmisi. (à la film "Natural Born Killers", "Doom Generation") seda ei tohi romantiseerida, et nüüd voh tapmise teema on trendikas. Ellis nimetab intervjuus iseennast moralistiks!, kuigi raamatus see otse välja ei tule. Rafineeritud kurjus.
Susan Sontag --- "In America" tema viimane romaan. Grupp poola intellektuaale asub Am-sse 19. saj., eksperiment luua ideaalne kommuun. Reaalne Ameerika <---> kujutluste Ameerika.
 
1990-ndate võtme filmid "Batman", "Terminaator" --- mõneti supermani filmid.
Headus versus kurjus, viimase siht on hävitamine, mida hea tegelane püüab takistada. Kuid üks otseselt tingib teise, ühe olemasolu tingib teise olemasolu.
Batmani (kahestunud kangelase) tekke aluseks on kord talle tehtud ülekohus. Kättemaks vanemate tapmise eest.
"Termin" filmi lõpp: halb terminaator hävineb ---> hea terminaator hävitab end ise.
 
Usaldus. Keda usaldada? Maskeerumised ümberringi. Batmanis Joker, halb tegelane kes kogu aeg naeratab, tema demonstratsioon NY tänavatel ,raha jagamine, siis tappev naerugaas Smilex, mis paneb kõik naeratama. Hea tegelane Batman --- tõsine, sünge, mustas nahkkostüümis, väliselt kurjakuulutav; Joker kuulutab ta TV kaudu ohtlikuks, in-d jälitavad. Ei saa aru, kes esindab õieti kurjust.
Terminaatoris --- halb terminaator maskeerub politseinikuks, politsei autol ja helikopteril kiri: üldsuse kaitsel. Inimesed tänaval aitavad kurjusele kaasa ilma enese teadmata.
Väline vorm ei garaneeri vastavat sisu. Tuleb vaadata sisu, mitte vormi. Need kaks võivad olla omavahel konfliktis.
Sama --- kunstis. Maskeerumised ja topeltmängud. Väliselt akademistlik kunst võib varjata radikaalset sisu. (faöistlik ja nõuk. ametlik kunst esitas välist vormi --- õnnelikud inimesed --- kui reaalsust, millest sai propaganda relv ja mida võetigi tõe pähe 1950-ndail.)
 
Neil filmidel siiski traditsiooniline happy end.
"Voonakeste vaikimine" ilma õnneliku lõputa --- ohtlik kurjategija põgeneb vanglast, kaob rahva sekka. Kes tahes tänaval vastu tulija võib olla kurjategija, mida aga välimuse järgi ei saa ära määrata. Ülirafineeritud kurjus.
 
David Lynch ja Michael Frost --- ajavad kõik jamaks. Ülim kitö. Kõik tegelased napakad.
"Sinine velvet" (Blue Velvet) kriminaalfilm, millele ei leita lahendust. Noormees leiab maast inimese kõrva. (~ van Gogh) Uurimina algab. Kelle kõrv?
Stseen: idioot mängitab lindilt 1960-ndate kultuslaule, Biitleid, ja laulab kaasa ja tantsib. Mõnitab hipide põlvkonna pühadust.
Stseen: naise seksuaalne ahistamine.
Kõik väändub grimassiks. Ilu ja õnnelikkus pole usaldatav. Midagi ei saa usaldada.
 
Geert Lovink --- "Iha normaalsuse järele", "organiseeritud süütus". Midagi olulist on hävinemas (Julia Kristeva juhib ka thlp. sellele), ohtlikud tendentsid.
Tuleb hakata ümbermõtestama baas mõisteid nagu armastus (!!!), kodu (globalismi teoreetik R. Robertson: maailm kui kodu - suhtumise muutmine selliseks) perekond, harmoonia, hoolimine, kuuluvus, kultuur (need kõik seotud omavahel), rahvus.
 
Modernismi aja üleüldine internatsionaalsus on viinud kriisi, tekit. suure vägivalla.
Mis hämmastab: eesti emigratsioon on käsitletud KIRJANDUSES, mitte kunstis.
Kunstis on täiesti olematud sellised teemad nagu küüditamine, põlvkondade saatus. Millegi pärast meie enda probl. väänduvad mingiks pseudo naljaks või irooniaks, argus keskenduda omaenda probleemidele.
Milline võiks olla eesti kunstnike taktika nüüd? Estonian Studies, Eesti kui märk, kuidas rääkida tõsiselt, ilma võõrandumiseta, OMA LUGU, nii et see saaks suureks looks ja samas haakuks üldiste probleemidega?
 
 
 
Algusesse