 | |
    |
  |
 |
| Eesti Kunstiakadeemia teadus- ja arendustegevuse strateegia |
Eesti Kunstiakadeemia Arengukava
|
KINNITATUD Eesti Kunstiakadeemia nõukogus 04. oktoobril 2001.a. määrusega nr. 15
SISSEJUHATUS Arengukava on strateegiline raamprogramm Eesti Kunstiakadeemia (edaspidi Akadeemia) tegevuseks. Arengukava määratleb Akadeemia koha ühiskonnas, missiooni, eesmärgid ja tegevussuunad aastani 2005. Arengukava täiendavad igaks õppeaastaks loodavad arenduskavad, milles püstitatakse ülesanded jooksvaks aastaks. Arengukavas kasutatakse mõistet ”kunst” vastavalt rahvusvahelisele ühtsele hariduse liigitusele. Akadeemias sisaldab õppevaldkond kunst vabasid kunste, rakenduskunste, disaini, audio-visuaalseid kunste ja digitaalmeediat. ARENGUKAVA KOOSNEB: 1. Eeldused ja lähtekohad 2. Koht ühiskonnas 3. Missioon 4. Eesmärgid 5. Õppetöö 6. Teadus- ja arendustegevus 7. Teaduskonnad, instituudid, asutused 8. Üliõpilased 9. Ruumiprogramm 10. Organisatsioon ja juhtimine 11. Haldus- ja majandustegevus 12. Arengukava rakendamine 1. EELDUSED JA LÄHTEKOHAD 1.1. Akadeemia on õppe-, teadus- ja kultuuriasutus, kus on võimalik omandada akadeemiline kõrgharidus vabade kunstide, rakenduskunstide, disaini, arhitektuuri, digitaalmeedia, fotograafia, restaureerimise ja kunstiteaduse alal, mis edendab teadusi ning osutab ühiskonnale loome-, õppe- ja teadustegevusel põhinevaid teenuseid. 1.2. Akadeemia on oma olemuselt multidistsiplinaarne. See on üheks arengu eelduseks ja ka ressursiks, võimaldades sünteesi erialade vahel, osalust interdistsiplinaarsetes projektides ja õppekavade moodustamist vastavalt vajadustele ning vastavalt ühiskondlikule tellimusele. Erialade paljusus on potentsiaal, mis võimaldab kiiresti ja paindlikult reageerida ühiskonna muutuvatele nõudmistele. 1.3. Akadeemia tulemusliku tegevuse eelduseks on nii üliõpilaste kui ka õppejõudude loominguline ja teaduslik aktiivsus ning osalemine nii kohalikus kui ka rahvusvahelises haridus-, kultuuri- ja teaduselus. 1.4. Enamik Akadeemia õppekavadest on akrediteeritud rahvusvahelise ekspertkomisjoni poolt. 1.5. Akadeemia potentsiaal kompetentsi keskusena ei ole ühiskonna poolt täiel määral rakendamist leidnud. 1.6. Akadeemia lähtub oma tegevuses Euroopa ülikoolide Magna Charta ja ülikoolide akadeemilise autonoomia põhimõtetest. 1.7. Akadeemia lähtub oma tegevuses nii kunstikultuuri säilitamise ja järjepidevuse põhimõtetest kui ka põhimõttest, et kunstikultuur on pidevas uuenemises ja et see on üheks ühiskonna uuenduslike protsesside eelduseks. 1.8. Akadeemia lähtub oma tegevuses põhimõttest, et Akadeemia on osa Euroopa ühtsest haridusruumist ja see seab kohustuse kujundada välja kunsti- ja arhitektuuriharidus, mis vastaks rahvusvaheliselt omaks võetud kvaliteedinormidele, tagaks Akadeemiale konkurentsi- ja koostöövõime Euroopa haridusruumis. 2. KOHT ÜHISKONNAS 2.1. Akadeemia teadvustab ühiskonnale oma rolli institutsioonina, mis tagab Eesti kunstikultuuri traditsioonide järjepidevuse ja nende pideva uuenemise ning arendamise. 2.2. Akadeemia teadvustab ühiskonnale oma rolli institutsioonina, mis omab suurt potentsiaali Eesti toodete konkurentsivõime tõstmiseks, säästliku ja loodust hoidva eluviisi juurutamiseks ja inimsõbraliku keskkonna loomiseks. 2.3. Akadeemia pakub aktiivselt oma teenuseid riiklike ja regionaalsete probleemide lahendamisel vastavalt oma kompetentsile, toetudes seejuures teaduslikule analüüsile, rahvusvahelisele koostööle ja loovale innovatiivsusele. 2.4. Akadeemia teadvustab ühiskonnale oma rolli üldharidusliku kunstiõpetuse kujundamisel ja visuaalse kultuuri ning selle rolli tutvustamisel ühiskonnale. 2.5. Akadeemia teadvustab ühiskonnale, et teadustöö ja uuringud nii vabade kunstide kui ka keskkonna ning esemekultuuri valdkondades, nii ajaloo kui ka kaasaja problemaatika aspektides kujundavad ühiskonna kultuuriteadvust ja identiteeti. 2.6. Akadeemia toetab avatud ülikooliruumi tekkimist, selle rahvusvahelistumist ning üliõpilaste ning õpetajate mobiilsust selles. 2.7. Akadeemia pakub ühiskonnale võimalusi eluaegseks õppeks läbi täiend- ja ümberõppe oma õppevaldkondades, et aidata kohaneda muutustega tööjõuturul. 2.8. Akadeemia arendab raamatukogu kui avatud erialalist teadusraamatukogu ja kultuuriloolist arhiivi ning teeb seejuures koostööd teiste analoogiliste asutustega Eestis ja mujal maailmas, osaleb vastavates organisatsioonides ja koostöövõrkudes. 2.9. Akadeemia osaleb Eesti teadus-, haridus- ja kultuuripoliitika väljatöötamisel ja läbiviimisel. 2.10. Akadeemia üliõpilaskohtade arv põhiõppes on vähemalt 500 kohta juhul, kui ei avata uusi erialasid või ei tooda teistest ülikoolidest üle juba olemasolevaid. Ajaloolise kogemuse alusel võib väita, et see on optimaalne arv kunstikultuuri taastootmiseks. Samas tuleb arvestada tegelikku haridusnõudlust, mis on püsinud muutumatuna vähemalt 3 korda kõrgemal tasemel. 3. MISSIOON 3.1. Akadeemia ainsa ülikoolitüüpi kunstikõrgharidust andva avalik-õigusliku ülikoolina Eestis tunnetab enda vastutust õppe, täiendõppe ja teadustöö korralduse ja kvaliteedi eest ühiskonna kultuuriruumi ja elukeskkonda kujundavates kunstivaldkondades. 3.2. Ühiskonna esemelise kultuuri ja keskkonna kvaliteet, Eesti toote kvaliteet on otseses sõltuvuses Akadeemia teadus-, õppe- ja arendustegevuse kvaliteedist. 4. EESMÄRGID 4.1. Akadeemia on rahvusvaheliselt arvestatav kompetentsikeskus kunsti ja arhitektuuri valdkondades. 4.2. Akadeemia annab haridust, mis tagab konkurentsivõime rahvusvahelisel tööjõuturul. 4.3. Akadeemia suudab oma kompetentsi aladel pakkuda ühiskonnale probleemide analüüsi ja lahendusi. 4.4. Akadeemia osaleb ühiskonna sotsiaalse kapitali loomisel, väärtushinnangute ja identiteedi kujundamisel. 4.5. Akadeemia pakub ühiskonnale võimalusi individuaal- ja distantsõppeks arvutivõrkude vahendusel. Mõnel erialal võimaldab Akadeemia hariduse osalist või täielikku omandamist virtuaalses ülikoolis. 4.6. Akadeemia püüab leida mooduseid rahuldamaks haridusnõudlust, millele puudub riiklik tellimus. 4.7. Akadeemia osaleb Eesti kõrgharidusreformides eesmärgiga avardada üliõpilaste valikuvõimalusi, tõsta teadus- ja õppetöö kvaliteeti ning säästa ressursse. Selleks luuakse teiste ülikoolidega ühiseid õppekavasid. Põhjendatud vajadusel ei välistata liitumist teiste ülikoolidega. 5. ÕPPETÖÖ 5.1. Akadeemia õppetöö kvaliteedi ja konkurentsivõime tagab loomingu, teadus- ja õppetöö integratsioon. 5.2. Akadeemia reageerib paindlikult tööjõuturu nõuetele, kaasajastades õppekavasid ning luues uusi. Seejuures tehakse koostö& ouml;d tööandjate, vilistlaste ja üliõpilastega. 5.3. Akadeemia õppekavad viiakse vastavusse kunsti ja arhitektuuri, teaduse ja tehnoloogia arenguga, võetakse kasutusele uusi õppemeetodeid ja rakendatakse infotehnoloogia võimalusi didaktikas. 5.4. Luuakse rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedi hindamise süsteem, käsitledes seda ülikoolidevahelise koostöö ja usalduse vältimatu eeldusena. 5.5. Akadeemia peab oluliseks kraadiõppe arendamist. Doktoriõpe avatakse ka kunstide ja arhitektuuri valdkondades. 5.6. Akadeemia õppetöö korraldatakse ümber vastavalt Bologna deklaratsioonile rakendades 3+2 skeemi, seejuures lähtutakse vajadusest rakendada senisest märksa efektiivsemat õppemetoodikat. Tulenevalt arhitekti kutsenõuetest jätkatakse arhitektuurieriala puhul 5-aastase tervikliku õppekavaga. 5.7. Akadeemia õppetöö korraldatakse ökonoomsuse ja efektiivsuse huvides ringi baasõppeks ja põhiõppeks. Selle kohaselt toimub esimesel kursusel ühine intensiivne õpe baasainetes. 5.8. Akadeemia soodustab üliõpilaste valikuvõimalusi. Uute õppekavade koostamisel lähtutakse üldisest põhimõttest, et üliõpilane osaleb oma haridustee kujundamises. 5.9. Akadeemia õppekavad integreeritakse teaduskondade ja instituutide raames, luues eeldused ühisteks õppekavadeks erialadel, kus see osutub otstarbekaks. 5.9. Akadeemia pakub oma Avatud Akadeemia kaudu täiskasvanute- ja täiendkoolitust eluaegse õppe põhimõtetel, tehes koostööd teiste ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõtetega. 5.10. Akadeemia avab uusi õppekavasid, lähtudes ühiskonna vajadustest ja muutustest kultuurikontekstis või võtab üle õppekavasid teistest ülikoolidest vastavalt kõrghariduse reformi käigus tehtavatele kokkulepetele. 5.11. Akadeemia peab oluliseks õpetajakoolituse jätkamist ja laiendamist. 5.12. Akadeemia peab oluliseks üliõpilasvahetuse laiendamist ja ingliskeelsete kursuste korraldamist välisüliõpilastele. 5.13. Akadeemia peab oluliseks oma kolledþite akadeemilise taseme arendamist. 5.14. Akadeemia korraldab ümber ja arendab keelte ja humanitaarainete õpetamist ning arvutiõpet. 6. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS 6.1. Akadeemia teadustegevus on aluseks õppetööle ja arendustegevusele. 6.2. Akadeemia teadus- ja arendustegevuse aluseks on koostöö teiste teadusasutuste ja ülikoolidega, riigiasutuste, omavalitsuste ja tööandjatega. 6.3. Akadeemia teadustegevuse üheks põhisuunaks on Eesti kultuuriga seotud kunsti- ja arhitektuuriajaloo ning -teooria uuringud. 6.4. Jätkatakse ja süvendatakse kunstiteoreetilisi alusuuringuid, kujundades välja pikaajalised uurimissuunad. 6.5. Arendatakse välja teadustegevus kunsti ja arhitektuuri erialadel. 6.6. Luuakse soodsad tingimused rakendusuuringuteks ja uurimistulemuste rakenduslikeks väljundeiks. 6.7. Akadeemia peab oluliseks teadus- ja arendustegevuseks vajaliku infrastruktuuri ja loova keskkonna edasist arendamist. 6.8. Akadeemia seostab teadus- ja õppetöö tihedamalt innovaatilise tegevusega ning ühiskonna vajadustega ning asutab selleks arenduskeskusi ja spin-off ettevõtteid. 6.9. Jätkatakse Soome-Ugri rahvaste kultuurimonitooringut eesmärgiga koguda andmeid hõimurahvaste kultuuride seisundist ja muutumisest ajas. Uurimisekspeditsioonidel kogutud andmed süstematiseeritakse ja alustatakse kogutud andmebaaside teadusliku käsitluse ja avalikkusele tutvustamisega. 6.10. Uurimistöödesse kaasatakse senisest enam kõigi tasemete üliõpilasi. 6.11. Akadeemia tutvustab avalikkusele oma teadustulemusi, korraldades teaduskonverentse ja publitseerides regulaarselt Akadeemia Toimetisi. 6.12. Akadeemia hindab ja analüüsib regulaarselt oma teadus- ja arendustegevust ja selle tulemuslikkust. 6.13. Akadeemia peab oluliseks osalemist Euroopa Liidu programmides ja projektides. 7. TEADUSKONNAD, INSTITUUDID, ASUTUSED 7.1. Kõik akadeemia struktuuriüksused töötavad välja oma arengukavad, mis on üldise arenduskava lisad. 8. ÜLIÕPILASED 8.1. Parandatakse elu- ja olmetingimusi ühiselamus, luuakse juurde ühiselamukohti. 8.2. Luuakse Akadeemia spordiklubi eesmärgiga oluliselt parandada üliõpilaste, õppejõudude ja teenistujate sportimisvõimalusi. 8.3. Kujundatakse välja üliõpilaste nõustamis- ja karjääriteenistus. 8.4. Arvestatakse üliõpilaste huve ja ettepanekuid Akadeemiat puudutavates küsimustes üliõpilaste esindatuse kaudu kollegiaalsetes organites ( nõukogud, komisjonid jms.). 8.5. Kvaliteedikontrolli osana nähakse ette üliõpilaste regulaarset küsitlemist. 8.6. Soodustatakse üliõpilaste vahetust teiste kõrgkoolidega. 8.7. Soodustatakse ühistegevust ühtsustunde tugevdamiseks Akadeemias. 8.8. Hoitakse häid suheteid teiste ülikoolidega ja Eesti Üliõpilaskondade Liiduga. 9. RUUMIPROGRAMM Akadeemia õppe-, teadus- ja loominguline tegevus ei ole piisavalt tagatud vajalike ruumidega. Hooned on amortiseerunud ja õppekeskkonna kvaliteet on oluliselt madalam Eestis üldiselt omaks võetud keskkonna standarditest. Kohati on tegemist tervisele ohtlike töötingimustega, rääkimata vaimseks tegevuseks sobivast miljööst. See kõik on saanud peamiseks takistuseks Akadeemia arengule, tema maine ja identiteedi kujundamisele. Samuti ei võimalda õppekeskkonna madal kvaliteet rahvusvahelist koostööd ja välisüliõpilaste osalust Akadeemia tegelikule potentsiaalile vastavalt. Ruumipuudus on peamine takistus uute erialade loomiseks ja õppekvaliteedi tõstmiseks. 9.1. Õppekeskkonna kvaliteedi radikaalne parandamine on lähiaja esimeseks prioriteediks. 9.2. Akadeemia ruumiprogrammi koostamisel ja realiseerimisel lähtutakse järgmistest seisukohtadest: 9.2.1. Akadeemia rekonstruktsioon ja osaline juurdeehitus on ligikaudu sama maksumusega kui uue hoone ehitamine, kuid samas paljuski funktsionaalselt piiratud. Samuti puuduvad reaalsed võimalused saada investeeringuteks vajalikke vahendeid. Ka ei ole Akadeemia laenuressurss ja omavahendid selleks piisavad; 9.2.2. Akadeemia seisukohalt on otstarbekas seni Raja tn 11 asuva skulptuuriosakonna ja Suur-Kloostri asuva sisearhitektuuriosakonna toomine samasse õppekeskkonda teiste osakondadega. See võimaldab paremat integratsiooni õppetöös. 9.3. Akadeemia taotleb uue hoone (hoonete) ehitamist kesklinna lähedasse tsooni, finantseerides ehitust osaliselt Haridusministeeriumi eelarvest (allikaks riigivara müük), oma kinnisvara müügist (hooned Suur-Kloostri tn ja Raja tn kaasomand) ja laenust, mille tagatiseks on Tartu mnt 1 ja 3 asuva kinnistu pikaajaline kasutusvalduse rent ning ehitatav hoone. 9.4. Tamse praktikabaas arendatakse välja rahvusvahelisele tasemele vastavaks kunstnike ja üliõpilaste loomemajaks. 9.5. Türisalu baas müüakse. 10. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 10.1. Akadeemia lähtub enda kui institusiooni kujundamisel kaasaegse organisatsiooni ülesehituse ja juhtimise printsiipidest. 10.2. Akadeemia juhtimises lähtutakse põhjendatud otsustustest, otsustusõiguse delegeerimisest allüksustele, varade ja finantsvahendite kasutamise detsentraliseerimisest, sätestades asjaomaste juhtide personaalse vastutuse neile antud õiguste piires. 10.3. Restruktureeritakse akadeemiline struktuur, viies selle vastavusse muutunud ühiskondliku ja majanduskeskkonnaga ning õppekavade reformiga. 10.4. Taotletakse institutsionaalset akrediteerimist. 10.5. Luuakse sihipärane täienduskoolituse süsteem nii akadeemilisele personalile kui ka teenistujatele. 10.6. Iga-aastaste arenduskavade koostamisel määratakse prioriteetsed erialad. 10.7. Jätkuvalt arendatakse infosüsteeme teabevahetuse ja koostöö paremaks korraldamiseks, kujundatakse välja Intraneti süsteem. 10.8. Arendatakse turvateenistust. 11. HALDUS- JA MAJANDUSTEGEVUS 11.1. Haldamise ja majandamise peaeesmärkideks on lähiajal nii tulude suurendamine kui ka olemasolevate vahendite otstarbekam ning efektiivsem kasutamine. 11.2. Tulude suurendamisena nähakse ette: 11.2.1. lepingulise õppe tulude suurendamist, 11.2.2. muust majandustegevusest laekuvate tulude suurendamist (teenuste pakkumine ühiskonnale, renditulud, sihtotstarbelised eraldised fondidest, tulud ettevõtlusest, varade müük, isikute annetused, jms.) , 11.2.3. uute tuluallikate leidmist. Detailselt esitatakse kavandatavad meetmed õppeaastate arenduskavades. 12. ARENGUKAVA RAKENDAMINE 12.1. Akadeemia arengukava on strateegiline programmdokument, millest lähtudes töötatakse välja struktuuriüksuste arengukavad ning Akadeemia iga-aastased arenduskavad. 12.2. Iga konkreetse õppeaasta arenduskava arutatakse Akadeemia nõukogus eelneva õppeaasta viimasel istungil. 12.3. Arengukava täitmise ja järgmise õppeaasta arenduskava kohta teeb ettekande rektor. 12.4. Arengukava ja õppeaasta arenduskava on aluseks aastaeelarve koostamisel. Ando Keskküla Rektor, professor |
 |
 |