1914.a. asutati Eesti Kunstiühingu poolt Tallinna Kunstitööstuskool.

1924.a. seoses Eesti iseseisvumisega sai Tallinna Kunstitööstuskoolist Riigi Tarbekunstikool; selles anti haridust kõigil tollastel tarbekunsti erialadel.

1938.a. nimetati kool Riigi Kõrgemaks Kunstikooliks.

1940.a. lõikas Nõukogude okupatsioon läbi Eesti kunstikontakti muu maailmaga, pärast II maailmasõja lõppu algas kogu kultuurielu sovetiseerimine.

1944.a nimetati kool ümber ENSV Tallinna Riiklikuks Tarbekunsti Instituudiks.

1951.a. suleti Pallase Kunstikool Tartus ning kogu kunstiõpetus tsentraliseeriti Tallinna. Kooli uueks nimeks sai Eesti Riiklik Kunstiinstituut (ERKI), kinnitati uued õppeplaanid ning Tallinna Polütehnilisest Instituudist (Tehnikaülikoolist) toodi üle arhitektuurikateeder.

1989.a. nimetati ERKI ümber Tallinna Kunstiülikooliks.

1995.a. nimetati Tallinna Kunstiülikool ümber Eesti Kunstiakadeemiaks (EKA), see nimi kinnitati 1996. a.

1997.a. alustas tegevust EKA Avatud Akadeemia.

1998.a. sügisel avati Eesti Kunstiakadeemia Rakenduskunsti Kolledzh, mis on mõeldud põhiliselt venekeelsete keskkoolide lõpetajatele.

1999.a. kevadel akrediteeriti enamik EKA bakalaureuse- ja magistriõppekavadest, rahvusvaheline ekspertkomisjon hindas õppekavad heaks ja väga heaks.

2002. a. jaanuaris asutati Pärnus erakooli Academia Non Grata baasil Eesti Kunstiakadeemia Pärnu Kolledzh "Academia Grata"