Üldsätted

1. Antud määrus reguleerib vastuvõttu Eesti Kunstiakadeemia (edaspidi akadeemia) kõikidesse õppeastmetesse ja õpetajakoolitusse.

2. "Üliõpilaste vastuvõtutingimused ja kord" koosneb põhiosast ja lisadest. Lisad kinnitab akadeemia nõukogu üldjuhul igaks aastaks.

3. Eesti Kunstiakadeemia nõukogu kinnitab aasta vastuvõtu õppekohtade arvu erialade lõikes, arvestades Haridusministeeriumi esitatud riiklikku koolitustellimust, ning erialade sisseastumiseksamid.

4. Vastuvõtukomisjoni ning erialakomisjonid kinnitab rektor. Vastuvõtukomisjoni ülesanne on jälgida käesoleva eeskirja täitmist ning otsustada selles reguleerimata küsimused.

5. Vastuvõtu tehnilise korralduse ja ajakava kinnitab õppeprorektor.

6. Vastuvõtt akadeemiasse toimub haridusministeeriumis registreeritud õppekavadele avaliku konkursi korras üldjuhul üks kord aastas.

7. Kõigil isikutel on võrdne õigus konkureerida akadeemiasse astumiseks käesolevas dokumendis kehtestatud tingimustel.

8. Õppekohtade esmatäitmine toimub vastavalt antud õppekava järgi õppida soovijate sisseastumiseksamite tulemuste paremusjärjestusele. Riigieelarvelised ning riigieelarvevälised õppekohad täidetakse ühtse paremusjärjestuse alusel.

9. Sisseastumiseksamite punktide koguarvu võrdsuse korral teeb kandidaatide vahel valiku vastuvõtukomisjon akadeemilise struktuuriüksuse juhataja ettepanekul, lähtudes eelkõige erialasest võimekusest ja perspektiivikusest.

10. Kandidaat, kes sooritas sisseastumiseksamid positiivsetele hinnetele, kuid ei olnud edukas konkursil riigieelarvelisele õppekohale, võib kandideerida riigieelarvevälisele õppekohale.

11. Kui isik ei ole sooritanud sisseastumiseksamitena arvestatavaid EV riigieksameid, võib ta kandideerida ainult riigieelarvevälisele õppekohale. Erandina võib sel juhul riigieelarvelisele õppekohale kandideerida enne 1997. aastat Eestis keskhariduse omandanud isik.

12. Kui isik ei ole EV riigieksameid sooritanud, arvestatakse nende asemel hindeid tema keskharidust tõendavalt dokumendilt vastavalt ümber arvestatult.

13. Kõrgharidusega isikud, kes soovivad omandada teist kõrgharidust samal astmel, esitavad lõpetatud kõrgkooli diplomi koos akadeemilise õiendiga, keskharidust tõendava dokumendi ja vajadusel lõpueksamitunnistused, sealhulgas arvestatakse: ajaloo kõrgharidusega isiku ajaloo riigieksami hindena maksimumpunktid; matemaatika kõrgharidusega isiku matemaatika riigieksami hindena maksimumpunktid;
erialade puhul, kus läheb arvesse võõrkeele riigieksami hinne, võib isiku soovil arvestada tema kõrgharidust tõendaval dokumendil olevat võõrkeeleeksami hinnet ümber arvestatult (p. 14 määratud tingimustel).

14. Riigieksamite ja keskhariduse lõpueksamite tulemused viiakse paremusjärjestuse koostamiseks10 punkti süsteemi alljärgnevalt.
1) 100-punkti süsteemis hinnatavad riigieksamid konverteeritakse sisseastumiseksamite 10-punkti hindamissüsteemi järgmiselt:
30-34 punkti = 3 punktiga,
35Ñ44 punkti = 4 punktiga,
45Ñ54 punkti = 5 punktiga,
55Ñ64 punkti = 6 punktiga,
65Ñ74 punkti = 7 punktiga,
75Ñ84 punkti = 8 punktiga,
85Ñ94 punkti = 9 punktiga,
95Ñ100 punkti = 10 punktiga.
2) Üleminekuks 5 punkti süsteemist 10 punkti süsteemi konverteeritakse hinded ümber järgmiselt:
a) "5" ehk "väga hea" = 9 punktiga,
b) "4" ehk "hea" = 7 punktiga,
c) "3" ehk "rahuldav" = 4 punktiga.

15. Sisseastumiseksamid positiivselt läbinud isik immatrikuleeritakse üliõpilaseks rektori käskkirjaga eksamite paremusjärjestuse alusel. Riigieelarve välisele õppekohale edukalt kandideerinud isik immatrikuleeritakse üliõpilaseks Eesti Kunstiakadeemia ja isiku (või tema õpingute eest tasuva isiku) vahel sõlmitava lepingu kohaselt, peale esimese semestri õppemaksu tasumist.

16. Riigieelarvelisele õppekohale immatrikuleeritud üliõpilane õpib riigikeelt ühe lisasemestri või ühe lisa-aasta korras, kui tema eesti keele oskuse tase on madalam keeleseaduses fikseeritud kesktasemest.

17. Sisseastujal on õigus vastuvõtuprotseduuride reeglite rikkumise korral esitada kirjalik kaebus vastuvõtukomisjonile.

18. Individuaalse õppekava alusel õppima asumine võib toimuda väljaspool üldise vastuvõtu aega. Individuaalse õppekava alusel õppijat (edaspidi: õppur) ei immatrikuleerita üliõpilasteks.

19. Õppuri vastuvõtu ja õpingute eeldusena nõutava taseme otsustab igal konkreetsel juhul vastava akadeemilise struktuuriüksuse juhataja. Eesti Kunstiakadeemia ja õppuri vahel sõlmib lepingu õppeosakond akadeemilise struktuuriüksuse juhataja esildise ja õppuri avalduse alusel. Õppuril tuleb tasuda oma õpingute eest vastavalt akadeemia nõukogu kehtestatud ainepunktide maksumusele.

20. Õppimine Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemias on võimalik nii seal avatud tasemeõppekavade järgi õhtuse- ja moodulõppena riigieelarvevälisel õppekohal, kui ka individuaalse õppekava alusel nende õppekavade baasil.

Vastuvõtt bakalaureuseõppesse

Sisseastumiseksamid

21. Sisseastuja võõrkeeleoskus peab olema vähemalt lisas 3 sätestatud tasemel. Sisseastuja peab oma võõrkeeleoskust tõestama esitades koos sisseastumisavaldusega vastava dokumendi.

22. Vastuvõtu esimene etapp, välja arvatud kunstiteaduse ning muinsuskaitse ja restaureerimise erialal, on tööde esitamine erialakomisjonile ja vestlus, mille käigus peab sisseastuja olema valmis vastama üldkultuurilist, kunsti- ja kitsamalt oma eriala problemaatikat puudutavatele küsimustele. Ainult selle etapi edukalt läbinud lubatakse sisseastumiseksamitele.

23. Sisseastumiseksamite tulemusi hinnatakse 10-punktises hindamissüsteemis. Alates 3 punktist loetakse sisseastumiseksami tulemust positiivseks.

24. Emakeele riigieksamit arvestatakse sisseastumiseksamina kõigil erialadel.

Sisseastuja õigused ja kohustused

25. Sisseastuja ilmub sisseastumiseksamile ajakavas määratud ajal.

26. Sisseastuja võtab sisseastumiseksamile kaasa fotoga isikuttõendava dokumendi.

27. Peale eksamiülesande teada saamist ei ole eksamiruumist lahkumine lubatud.

28. Kui sisseastuja on eksinud eksamite läbiviimise korra vastu või segab oma käitumisega teiste tööd ning pole reageerinud hoiatusele, siis on eksamit valvaval Eesti Kunstiakadeemia esindajal või õppeosakonna töötajal õigus sisseastuja eksamilt kõrvaldada.

29. Sisseastuja, kes on esitanud haridusministeeriumile apellatsiooni mõne Eesti Kunstiakadeemiasse sisseastumisel arvestatava riigieksami hinde kohta, on kohustatud õppeosakonnale teatama apellatsiooniprotsessi tulemuse Eesti Kunstiakadeemia poolt määratud kuupäevaks.

30. Sisseastujal on õigus saada tagasi oma eksamitööd ajakavas määratud ajal.

Vastuvõtt magistri- ja doktoriõppesse

31. Magistriõppesse võivad kandideerida isikud, kellel on bakalaureusekraad või kes on läbinud bakalaureusekraadile vastava õppekava.

32. Doktoriõppesse võivad kandideerida isikud, kelle on magistrikraad või sellele vastav haridustase. Akadeemia rektor võib lubada doktorantuuri magistriõppes silmapaistnud magistrandi ka magistritööd kaitsmata.

33. Õppekavas võivad olla kehtestatud lisatingimused kandideerimiseks.

34. Magistri- ja doktoriõppesse immatrikuleeritakse rektori käskkirjaga vastavat õpet korraldava akadeemilise struktuuriüksuse erialakomisjoni otsuse alusel.

Vastuvõtt õpetajakoolitusse

35. Õpetajakoolitusse võivad kandideerida kõik kunstialase diplomi- või bakalaureuseõppekava läbinud isikud.