Õppekorraldusega seonduvaid küsimusi reguleerib põhidokumndina:
Õppekorralduse eeskiri
Mõningaid olulisemaid väljavõtteid õppekorralduse eeskirjast:
Eesti Kunstiakadeemia ( edaspidi EKA ) õppekorralduse aluseks on erialade õppekavad, mis sätestavad õppeainete loetelu, õppeaja nominaalse pikkuse, õppeainete mahud semestrite lõikes ja kontrollivormid. Õppekavaga saab tutvuda erialaosakonnas, õppekava juhi juures või EKA koduleheküljel.
Õppeaasta ajaline kulg on määratud akadeemilise kalendriga.
Õppetöö toimub kolmes põhivormis:
auditoorne töö:
1) loeng
2) stuudiotund
3) iseseisev töö
Auditoorse ja iseseisva töö suhe on ca 1/2. Õppetöö algus on reeglina kell 8.30.
Tunniplaan on õppetöö dokument, mille järgi toimub õppekavades ettenähtud auditoorse töö läbiviimine ülikoolis.
Eksamisessiooni plaan peab tagama semestrite jooksul läbiviidud õppetöö tulemuste kontrolli vastavalt eriala õppekavale. Aineprogrammi täitmisel fikseeritakse üliõpilase töömaht aine omandamisel ja antakse hinnang tööle:
a) 1 ainepunkt ( AP ) = 1 õppenädal = 40 tundi tööd (auditoorne + isesei
sev)
b) hindamisel kasutatakse 6 palli süsteemi.
Ainepunktid ja hinnang kantakse elektrooniliselt üliõpilase õpingukaarti õppeosakonna programmis STUD. Üliõpilasel, kes mõjuval põhjusel soovib õpingutes teha vaheaja, on õigus taotleda akadeemilist puhkust üks kord õppeastmes kuni üks aasta. Välismaal sooritatud õppetöö tulemused kantakse üle vastavast ülikoolist saadava akadeemilise õiendi alusel.
Riigieelarvevälisel õppekohal õppival üliõpilasel on samad õigused ja kohustused nagu riiklikel õppekohtadel õppivatel üliõpilastel. Esimestel on riigi poolt finantseeritavale kohale üleviimist võimalik taotleda vaba koha tekkimisel alates I kursuse lõpetamisest. Konkureerija õppeedukus peab olema hea või väga hea. Kõigis õppetööd puudutavates küsimustes annavad teile informatsiooni erialaosakonnad, õppekava juhid ja õppeosakond. |